Pildid ja video: ühiselamu muutus õppuste tandriks

Täna pärastlõunal võis Tartu ülikooli Nooruse tänava ühiselamu juures näha ohtralt päästeautosid ja meedikuid, sest läbi viidi ühine tulekahjuõppus kõrghoones.

Stsenaariumi järgi puhkes üheksakorruselise Nooruse 7 ühiselamu kaheksanda korruse kahetoalises boksis tulekahju. Suits levis laiali kogu korrusel ning imbus ka ülemisele korrusele.

Rohkelt suitsu

Õppust olid vaatama tulnud ka sisekaitseakadeemia päästeala tudengid, kellele Tartumaa vanemoperatiivkorrapidaja Kalev Näär selgitas, et tegemist on kolmanda astme väljakutsega ning reageerib vähemalt neli päästeautot.

Mõne minuti pärast saabus esimene päästeauto. Esimesena saabunud meeskond hakkas kokku panema kustutusliini hoonest väljas ning kaks meest sisenesid majja. Meeskonnavanem Enn lepik võttis kaasa üsna kopsaka kaaluga vahtkustuti, millest on tema sõnul palju abi just korterite ja ühiselamubokside kustutamisel. Käsikustutiga võidab aega, kinnitas ta. Mida kõrgemale on tarvis minna, seda rohkem aega võidab, sest voolikuliinide kokkupanek ei käi nii kiiresti.

Täpselt polnud teada, kui palju abivajajaid võib ühiselamus olla, kuid eeldatavalt oli neid kaks ja nad asusid ühes toas. Ülejäänud elanikud sellelt korruselt pääsesid iseseisvalt välja. Ühe päästis rõdult kohale sõitnud Bronto tõstuk.

42 meetri kõrgusele ulatuv korvtõstuk saadetakse peagi Võrru. Selle asemele saab Tartu komando küll kümme meetrit lühema tõstuki, kuid ka 32 meetrist piisab, et minna üheksakorruselise maja katusele. Uus tõstuk pole päästjate kinnitusel küll ehk nii tugev ja kindel, kuid masin suudab noole püsti ajada juba 75 sekundiga ehk kordades kiiremini kui senine juba teenekas tõstuk. Liisaks mahub uus masin magalarajoonides paremini manööverdama.

Samal ajal vedasid päästjad voolikuliinid laiali maja küljelt rõdude kaudu. Paksult suitsu täis korruselt tõid mundrimehed alla teadvuseta kannatanud ja andsid nad üle kiirabile. Keegi ei hukkunud, kuid kaks kannatanut vajasid haiglaravi. Veel kolm kannatanut said esmaabi.

Kui õppuse ametlik osa lõppes, proovisid päästjad läbi ka sisenemise ja voolikute vedamise maja koridoride kaudu. Selgus, et ühiselamu-tüüpi hoonetes saab seestpoolt kustutama asuda kiiremini kui voolikuid rõdu kaudu vedades.

Päästetöödega samaaegselt viis ühiselamu personal läbi evakuatsiooni ning tagas päästjatele ligipääsu kõikjale hoonesse.

Füüsiliselt raske

Õppuse eesmärk oli arendada Tartu ja Annelinna päästekomando päästjate oskusi ning kontrollida ka ühiselamu valmisolekut evakuatsiooniks. Ühtlasi testiti ühiselamu signalisatsioonisüsteemi ning seda, kas majas asuvad veevõtukohad töötavad. Samuti koostööd kiirabiga.

Lõuna päästekeskuse reageerimisbüroo nõunik Toomas Arumägi leidis, et päästjate sooritusega õppustel võib rahule jääda. Vähemasti sinnamaani, kuni päästjad leidsid kannatanud. Sealt edasi muutus olukord keerukamaks, sest siis tuli suhtlema hakata meedikutega. Mööda treppe kaheksandale korrusele tõtanud päästjad olid end hingetuks jooksnud ja ei kõlanud raadiosaatjate kaudu alati arusaadavalt. Muu hulgas ei suutnud nad edastada kiirabile kiiresti infot, kui palju on kannatanuid ja milline on nende tervislik seisund. Et aga kannatanuga välja jõudmine peab käima samuti võimalikult kiiresti nagu ka kannatanu juurde jõudmine, ei saanud aega raisata. Meedikutele anti kannatanud üle korrus allpool koridoris, kuhu suits polnud jõudnud.

Kalev Näär lisas, et reeglina ei tea päästjad korrusmaja tulekahjule sõites, kus asuvad sisemised veevõtukohad või kas need töötavad. Seega saab eelkõige loota enda varustusele. Ülikooli ühiselamu kiituseks tuleb öelda, et veesüsteem töötas, lisas Näär.

Ühiselamud on Tartu päästjaile väärtuslikud harjutuskohad, sest hoonete haldajad mõistavad, et evakuaktsiooni harjutamine ja õppused on ka nende endi jaoks vajalikud. Võimalust mõnes Annelinna üheksakorruselises majas harjutada ei tule ilmselt kunagi, sest ükski ühistu ei ole sellega nõus, rääkis Näär.