Kahuripaukude saatel avati 1934. aasta novembris Tartus Pauluse kalmistul mälestusmärk vabadusvõitlejatele. Sel laupäeval kõlab samas taas Eesti hümn ja kärgatavad aupaugud – avatakse Vabadussõjas langenute memoriaal.
Pauluse kalmistul kõmatavad laupäeval aupaugud
«Kõik tartlased ja kaugema kandi rahvas on väga oodatud sellele ilusale pidulikule sündmusele,» ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. «Olen uhke, et Tartu linn on täitnud oma auvõla Vabadussõjas langenute ees. See memoriaal on meie sügav kummardus Vabadussõja kangelastele ja nende julgetele tegudele. Loodan, et tee selle memoriaalini ei rohtu ning sellel ühishaual põlevad alati küünlad.»
Tseremoonia algab Pauluse kalmistul laupäeval, 10. oktoobril kell 12. Kohal on kaitseväe orkester, külalised ning inimesed, kes mälestusväljaku valmimisele oma panuse andsid.
Kõigi maakondade mehed
Tervituskõned peavad Tartu linnapea Urmas Klaas ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem. Mälestuskivilt katteriide eemaldamise ajal kõlavad aupaugud.
Memoriaali pühitsevad EELK piiskop Joel Luhamets ja EAÕK piiskop Eelija.
Pärjad toovad Tartu linna, kaitseväe ja kaitseministeeriumi esindajad. Päevapuudutuse-lõppsõnaga esineb Tartu aukodanik, kirjanik Lehte Hainsalu.
Sel suvel rajatud mälestusväljak asub ühiskalmul, kuhu on maetud 254 Vabadussõjas langenut. Need mehed ja ka kaks naist on pärit Eesti kõigist maakondadest ning ka väljaspoolt Eestit.
Ühiskalmu maetute hulgas on 48 lahingus langenut, 116 haavadesse ja 90 nakkushaigustesse surnut. Neist on tundmatuna maetud 14 võitlejat.
270 nime
Aastakümneid on need sõjamehed Pauluse kalmistul olnud tundmatud sõdurid. Nüüd on mälestusväljakul suur kivi, millele on paigutatud tahvlid 270 nimega. «Neil tahvlitel on ka Vabadussõjas elu jätnud nende meeste nimed, kes on maetud Pauluse kalmistul perekondade hauaplatsile,» selgitas linnapea.
Pauluse kalmistu Eesti Vabadussõjas langenute memoriaali avamiseks koostas Tartu linnavalitsus trükise, kus on kirjas sellele surnuaiale maetud kõik Vabadussõjas langenud, keda oli võimalik teada saada.
«Täna väheneb nende Eesti kangelaste hulk, kelle nime teab vaid jumal,» kirjutab selles trükises skulptor Mati Karmin, kes koos arhitekt Tiit Trummaliga memoriaali kavandasid.