Kõik saavad teada, mida on geeniandmetega vahepeal tehtud

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilk TÜ Eesti Geenivaramu koeproovide säilitustünni kaane alla.
Pilk TÜ Eesti Geenivaramu koeproovide säilitustünni kaane alla. Foto: Margus Ansu

16. oktoobri pärastlõunal leiab Tartus aset avalikkusele mõeldud infopäev, kus on praktiliste näidete varal võimalik nii geenivaramu kui ka personaalmeditsiini kohta rohkem teada saada.

Infopäev kannab nime «Geenivaramust personaalmeditsiinini» ning seal astuvad üles teadus- ja meditsiinieksperdid, kes tutvustavad värske uuringu tulemustele tuginedes Eesti elanikkonna ja tervishoiutöötajate hoiakuid ja ootusi.

Geenivaramu ja personaalmeditsiini teerajaja Eestis, professor Andres Metspalu heidab pilgu geenivaramu köögipoolele ja räägib sellest, mida on kogutud andmetega tehtud, kuidas jõuab info geenivaramust tagasi arsti ja inimeseni ning kus peitub geeniinfo suurim võimalus tervishoiule kasu anda.

Ka saab näha, milline näeb välja konkreetse inimese geenitesti tulemus raportina laboris ja väljavõttena arsti töölaual ning proovitakse osalistega läbi arutada seda, kuidas geenitesti tulemust tõlgendada.

Onkoloog Peeter Padrik räägib, kuidas personaalmeditsiin on muutmas traditsioonilist vähihaiguse käsitlust ning kuidas saaks personaalmeditsiinilise lähenemisega Eestis näiteks rinnavähki varem avastada ja ennetada.

Infopäeva kõiki esinejaid ja täpset kava näeb geenivaramu kodulehel www.geenivaramu.ee, samas saab registreeruda.

Päev algab 16. oktoobril kell 13.45 Eesti geenivaramus Riia 23b ja on plaanitud kestma kella 17ni.

Pärast seda pakutakse soovijaile ekskursiooni Tartu ülikooli Eesti geenivaramu ruumidesse, kus geeniproove hoitakse ja töödeldakse.

Kõik huvilised on oodatud, eriti oodatud on geenivaramu projektis kaasa löönud inimesed ja perearstid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles