Insuldihaige võib päästa kiire tegutsemine

Foto: Elmo Riig

Mees tajus vasaku kehapoole nõrkust ning ütles naisele, et nüüd tuleb kiirabi kutsuda. Naine arvas, et kas on vaja – ehk läheb üle. Mees aga nõudis: kliinikusse tuleb minna kohe, sest ajaleht kirjutas nii.

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku arst Janika Kõrv ütleb, et selline otsustavus on ilmselgelt insuldi teavituskampaania tulemus.

Mees käitus õigesti ja see ta tõsistest tervisekahjustustest päästis. Tal oli sedasorti insult, mille puhul sai kasutada trom-bo­­lüüsravi ehk ravi, kus aju verevarustust takistav tromb lõhustatakse ravimitega.

Janika Kõrv rõhutab, et see protseduur annab efekti aga vaid nelja ja poole tunni jooksul pärast esimeste insuldi tundemärkide tekkimist. Ideaalsel juhul taandub haigus täielikult, kuigi mitte kõik patsiendid ei parane päriselt – šanss abi saada on trombolüüsravi korral lihtsalt suurem kui tavaliselt.

Patsiente aina enam

Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi töörühma insuldialase teavitustöö tulemus on, et igal aastal on Tartu Ülikooli närvikliinikus trombolüü­­situd patsiente rohkem. Näiteks 2007. aastal oli neid kuus, 2008. aastal 15 ja 2009. aastal juba 52.

Ning kuigi 2010. aasta ei ole veel läbi, on tänavu trom-bolüüsitud juba 50 patsienti. Trombolüüsravi kasutatakse isheemilise insuldi korral, kui veresoon ei lõhke, vaid ummistub.

Janika Kõrv märgib, et iga aasta oktoobris juhitakse insuldile kõikjal maailmas eriti tugevalt tähelepanu ja rõhutatakse, et kõige õigem käitumine on ennetamine.

Terviseteadlikkus peab arstide sõnul kasvama just noorte ja töölkäivate inimeste hulgas, sest inimene saab oma eluviisidega palju ära teha, et mitte haigestuda.

Infopäev ettevõttes

Näiteks tänavu oktoobris korraldasid insuldi töörühma liikmed Janika Kõrv ja Riina Vibo infopäeva Tartu ettevõttes Ilves Extra, kutsudes inimesed pärast vahetuse lõppu loengule.

«Rääkisime juttu ja jagasime infomaterjale, meiega kaasas olnud õed mõõtsid töötajate vööümbermõõtu ja vererõhku ning vere suhkru- ja kolesteroolisisaldust,» ütleb Kõrv. «Nii mõnelgi soovitasime ette võtta käigu perearsti juurde.»

Kõrv ütleb, et tänapäeval ei ole ammu enam seda probleemi, et kiirabi ei suudaks insulti kohe diagnoosida. Pigem on probleem selles, et haiged ei kutsu ise piisavalt ruttu kiirabi.

Insuldi sümptomeid
• Ühepoolne näo või jäsemete tuimus ja nõrkus.
• Raskused kõnelemisel või kõnest arusaamisel.
• Nägemishäire, pearinglus.
• Tasakaalu- või koordinatsioonihäire ja kõndimisraskused.
• Tugev peavalu ilma teadaoleva põhjuseta.
• Insult ehk ajuinfarkt võib tekkida igaühel, olenemata vanusest.
• Abi kutsu kohe, ära looda, et küll läheb üle.