Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371
Saada vihje

Gaasihaisu mõistatus leidis lahenduse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sinivetikaid võis Anne kanalis näha tänagi.
Sinivetikaid võis Anne kanalis näha tänagi. Foto: Kristjan Teedema

Septembris on tartlased mitu korda helistanud päästekeskusesse ja kurtnud gaasilõhna üle Sõpruse silla juures. Gaasi sisaldust õhus käisid mõõtmas spetsialistid, nende mõõtmistulemused gaasisisaldust ei näidanud.

Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Astra Pintson-Käo ei osanud öelda, mis võiks Anne kanali ääres gaasilõhna põhjustada.

Gaasitehnik Ilmar Kilg arvas, et gaasihaisuga sarnast lõhna võib eritada ükskõik mis. «Kui midagi läheb käärima, tekitab see halba lõhna,» sõnas ta.

Kindlat objekti, mis just kanali ääres halba lõhna võis tekitada, Kilg pakkuda ei osanud. Ta ütles, et selliseid maavarasid, kust gaasihais saaks lekkida, meil pole.

Augusti lõpus kirjutas Tartu Postimees haisvatest sinivetikatest samas kandis. Kas need võivadki levitada gaasihaisutaolist lehka?

Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko kirjeldas, et sinivetikad haisevad täpselt nagu raibe või roiskunud liha. Kuna ta polnud ise kanali ääres levivat lõhna tundud, arvas ta varasemate teadmiste põhjal, et kodugaasil ja sinivetikal sarnast lõhna pole, sest üks tekib valkude ja teine süsivesikute lagunemisel.

Eile Eedeni juures Anne kanali ääres käinud Rakko pidi aga tõdema, et sinivetika lõhn tõesti meenutab kodus kasutatavat propaani. «Ma pole varem sinivetikat sellega seostanud, aga kui nüüd mõelda, siis tõepoolest võivad inimesed pidada vetikalõhna just gaasiks,» lisas Rakko.

Vee-elustiku spetsialist võttis eile kanalist ka proovi, et teada saada, mis liiki sinivetikas seal vohab.

Ta selgitas välja, et tegemist oli potentsiaalselt toksilise sinivetikaga, kelle ladinakeelne nimetus on Microcystis aeruginosa. Potentsiaalselt seepärast, et sinivetikad on bakterid ja sedalaadi mikroorganismidel on palju tüvesid, millest mõned on toksilised, teised jälle mitte.

Rakko ei soovita huvilistel sinivetikat kätte võtta ega nina alla panna, sest sinivetikas on mürgine, ainult lõhn aga ei tee midagi. Kindlasti soovitab ta koerad sellest veekogust eemal hoida, sest neile võivad sinivetikad karvadesse kinni jääda ning põhjustada nahaärritust ja sügelust.

Tagasi üles