Läinud nädalavahetusel peeti Viljandi järvel paadist spinninguga püügi maailma meistrivõistlusi ning Eesti koondis, kuhu kuulus neli tartlast, saavutasid viienda koha.
Tartlased tulid spinningupüügi MMil viiendaks
29. september 2015, 17:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koondisse kuulusid Denis Manov, Alexander Andrusenko, Lehar Leetsaar ja Stanislav Pesjukov. Kõik neli kuuluvad Tartus tegutsevasse Lõuna-Eesti Kalastajate Klubisse ning tegemist on kalameestega, kel selja taga juba üksjagu rahvusvahelisi võistlusi. Koondisekoha võistles nelik välja katsevõistluste karmis konkurentsis.
Parim tulemus
Viies koht on kõrgeim positsioon, mis Eesti koondis kalapüügi tiitlivõistlustelt on saanud. Palju ei puudunud – õigupoolest piisanuks esimesel päeval vaid ühest haugist – et koondis oleks pääsenud pjedestaalile. Et esimene päev läks veidi vett vedama ja leppida tuli kümnenda kohaga, ei aidanud teise päeva teine koht mehi paraku esimeste sekka.
Et Viljandi järv on üsna keeruline ja tujukas püügipaik, kogesid eestlased esimesel päeval. Seni on haug võtnud ikka vetikate piirilt, kuid võistluseelsel treeningul haaras kala lanti aplamalt hoopis rohu seest. Treenimas käisid lisaks eestlastele tulevastel MM-vetel veel kaheksa riigi võistkonnad. Kaks nädalat enne võistlusi oli aga järv võistlejate jaoks lukus.
Treeningutelt saadud kogemuste põhjal materdasidki eestlased usinalt rohusemaid kohti, kuid millist lanti millist mängu ka ei proovitud, ilusam kala võtma ei hakanudki. Mõistagi saadi arvukalt alamõõdulisi hauge ja ahvenaid, kuid need ei läinud võistlemisel arvesse, rääkis Lõuna-Eesti Kalastajate klubi juhatuse esimees ja üks osaleja Alexander Andrusenko.
Haugi alamõõt võistlustel oli 45 sentimeetrit ja ahvenal 23 sentimeetrit. Nii suuri ahvenaid on Viljandi järves protsentuaalselt ikka väga vähe, tõdes Amdrusenko.
Teiseks päevaks tegid eestlased püügiviisis korrektiive ja naasid strateegia juurde, mis on Viljandi järvel töötanud ka varem. Sel päeval keskenduti püügile vetikatihnikute servades, mis tõi lõpuks ka edu. Tabati 45 ja 47 sentimeetrit pikad haugid ning üks 27-sentimeetrine ahven. Võistluste teine päev lõpetati kõrge teise kohaga.
Kokkuvõttes viisid maailmameistritiitli kodumaale leedukad. Järgnesid Itaalia, Prantsusmaa ja Poola koondised. Eestist tahapoole jäid sellised kalaspordis suured riigid nagu Ukraina, Venemaa ja alati kõikidel vetel tugev Läti, lisas teine võistkonna liige, Lehar Leetsaar.
Lasti tagasi
Kui nüüd kellelgi on mure, et kas pärast superkalastajate külaskäiku üldse tasubki Viljandi järvele enam kalale minna, siis Andrusenko kinnitusel ühtegi kala võistlejaid kaasa ei võtnud. Nimelt valitseb kalaspordis põhimõte: püüa ja vabasta.
Igas paadis viibis püügi ajal kohtunik, kes mõõtis ja kaalus püütud kalad, mille järel uimelised vabastati. «Kala kosub natuke ja elab edasi,» sõnas ta.
Tuleval aastal on spinningupüügi maailmameistrivõistlused kavas juba Iirimaal. Kui Viljandi järves ongi haugid enamasti alammõõdu piiril või veidi alla selle, siis järgmise aasta võistluspaigas jäävad kalad vahemikku kolm kuni kümme kilo, kirjeldas Andrusenko. Et olla konkurentsivõimeline, plaanib Eesti koondis sõita järvele ka trenni tegema.
Spinningupüügi MM Viljandi järvel
1. Leedu
2. Itaalia
3. Prantsusmaa
4. Poola
5. Eesti
Allikas: Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi