/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2015/09/29/4541293t1h0fff.jpg)
Oo, ürdid, paljud neist ju vanad head tuttavad! Soome turistid tutvusid täna Tartu ülikooli botaanikaaia näitusega «Tervist, maitset, lõhna ja ilu huulõielistelt» põhjalikult, kuigi sõna «huulõieline» võis nad õlgu kehitama võtta.
Botaanikaaed tutvustab lähemalt vanu tuttavaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Huulõielistega on suurem osa meist kokku puutunud,» kinnitas aga Tartu ülikooli botaanikaaia botaanik Kersti Tambets. Tõesti: näiteks piparmünt, aed-liivatee, basiilik, rosmariin, aedsalvei või toataimedena kasvatatavad kiri- ja ilunõgesed pole ju võõrad.
«Huulõieliste hulgas on nii ravim-, maitse- kui ka ilutaimi, mitmeid liike on tarvitatud mujal maailmas sarnaselt kartuliga toiduks,» lisas Tartu ülikooli botaanikaaia aednik Kristine Fenske. «Paljud neist sisaldavad eeterlikke aineid, millel on raviomadused.»
Omaette nurgakeses on Eesti looduses kasvavad huulõielised, näiteks kõrvikud ja iminõges, mis aednikele ja potipõllumeestele on enamasti lihtsalt umbrohud.
Kümne kõige enam kasutatava taime juures on retseptid nii toidus kasutamiseks kui raviteede valmistamiseks.
Huulõieliste raviomaduste tutvustamise poole pealt aitas näituse koostajaid Tartu ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal. Tema nõuandeid tasub hoolikalt lugeda, sest kuigi huulõieliste hulgas pole mürgiseid taimi, sisaldab mõni liik, näiteks kirbumünt, nii palju eeterlikke õlisid, et selle taime kasutamine pole inimesele soovitatav.
Näitust saab botaanikaaias vaadata 25. oktoobrini.