Peatusenimede aktsioon ajab vallajuhi ahastusse

Valguta bussipeatuse nimeks soovitab riik panna Valguta tee, sest "peatus asub küla tuumikusse viival teel". Foto: Margus Ansu

Tartumaa vallajuhid ei näe tarvidust hakata riigi tellitud eksperdisoovituste alusel bussipeatuste nimesid muutma, sest see külvaks suurt segadust.

«Me vastame neile soovitustele,» ütles Kambja vallavanem Ivar Tedrema napilt, kuid ei laskunud soovituste analüüsi. «Kui meili kätte sain, helistasin ministeeriumi ja ütlesin, et püha müristus, mille peale te raha kulutate.

Kambja vald sai terve hulga soovitusi peatusenimesid asendada või parandada. Ministeeriumilt on vallavanem saanud sõnumi, et kiiret ei ole ja kokkuvõttes ei ole plaanis midagi muuta. Küsimus on aga Tedrema sõnul hoopis mujal.

«Ausalt ütlen, siis ahastus tuleb peale,» ütles Tedrema. «Tegeletakse asjadega, millega minu arvates tegelda vaja ei oleks. Siin on ajaloolised nimed välja kujunenud, milleks tekitada segadusi. Oleme põgusalt oma peatusenimesid vaadanud, isegi maavalitsus kirjutas osa kohta, et ei ole mõtet muutma hakata.»

«Kui me seda Eesti riigi asja mõtleme,» rääkis Tedrema, kes on Eesti maaomavalitsuste liidu aseesimees ja omavalitsusliitude koostöökogu liige – see on seltskond, kes peab eelarveläbirääkimisi  valitsusdelegatsiooniga, «kogu aeg öeldakse, et raha ei ole ja kui sa siis näed, mille peale kulutatakse ... Need  tööd on ju kinni makstud. Lihtsalt nutma paneb. Või võtame rahandusministeeriumi hoone asemele uue ehitamise, tule taevas appi! Milleks oli vaja korralik  hoone maha lammutada? Ehitanud sinna siis juurde.»

Raiskamine ja laristamine? «Mina ütlen küll, et on kohti, kus annab kokku hoida, ja kohti, kuhu panna see raha mõistlikumalt,» ütles Tedrema.

Mäksa vallavanem Timo Reinthal ütles, et nõustub Tedremaga ja et ta ei näe otsest vajadust selliseks peatusenimede aktsiooniks. Töö on tehtud, maavalitsus on arutanud ja vald on arutanud, kuid Mäksa vallas ei muutu selle tulemusena midagi. «Tõenäoliselt mitte,» nentis Reinthal. «Oleme vallavalitsuses arutanud ja mis puudutab Mäksa valda, siis meie ei pidanud vajalikuks neid muuta. Inimesed on nimedega harjunud.»

Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev leidis nagu Tedrema, et see on ilmekas näide raha raiskamisest. «Jumala õige. Ja ametnikud, kes selle püsti on pannud, ütlevad, et võtke rahulikult, see ei vii elu edasi ega hoia ka kinni. Ongi selline suhtumine,» rääkis Aleksejev.

Miks me seda siis teeme? «Ei tea, ei oska mina seda öelda, meil ei muuda see midagi paremaks,» vastas Aleksejev. «Meil oli ka see tabel, vaatasin, paljude muudatusettepanekute kohta oli juba maavalitsus öelnud, et ei ole vaja muuta. Ei ole vaja muuta, kui asi toimib.»

Kogenud vallajuht Aleksejev arvas aga, et kui vabatahtlikult ei tee, siis mõeldakse midagi muud välja.

«Ega seda siis niimoodi ei jäeta, mingil hetkel tõmmatakse saag käima ja tulevad mingid sanktsioonid sellega seoses, siis me peame asjad üle vaatama,» lausus ta. «Mitte ei tahaks, et see aeg tuleb tagasi, nagu sügaval nõukaajal oli Armeenia komsomol kõige eesrindlikum üle suure nõukogude riigi. Ise püstitas endale raskusi, et neid siis võidukalt ületada.»

Tartu Postimees kirjutas täna riigi käsust muuta osa Tartu linna bussipeatuste nimesid.

Näiteid ekspertide antud soovitustest

*Elva

Verevi järve ranna juures asuv Ujula peatus võiks ettepaneku järgi kanda nime Järve, sest asub peaaegu Järve tänava otsa juures. Maavalitus on vastanud, et Järve peatus on juba Meeksi vallas

*Kambja vald

Koidu peatuse asemele Pedasmäe. Kommentaar: Võimalik, et Pedasmägi kui vana loodusnimi ja aiandusühistu nimi on paremini tuntud kui Koidu asundustalu nimi. Maavalitsus ei pea vajalikuks muuta.

Keraamika asemel Tatra org, sest soovitav on kasutada peatusenimes laialt tuntud loodusnime.

Maavalitsuse kommentaari järgi  oleks Tatra org segadust tekitav, kuna järgneb Tatra peatus.

Pühi asemel Liudsepa, sest Pühi küla ajalooline keskus on Kiisal, peatuse koht on tuntud eelkõige Liudsepa talu järgi. Ei pea vajalikuks muuta, arvas maavalitsus.

*Luunja vald

Lao  – paistab, et katastriüksusele on nimi pandud laohoone järgi. Ehk asendada tänavanimega Valguse tee?

Uus-Veeriku asemel võiks sobida Aasavälja tee. Uus-Veeriku teeots jääb kaugemale, peatuste vahel on aga Aasavälja tee ristmik.

*Mäksa vald

Pokajärve peatus ei asu järve kaldal, võiks kasutada külanime Poka, seda vaid juhul kui Võnnu valla Poka peatus saaks oma õige kohanime Räidi.

Prilli pole ajalooliselt Prilli, vaid Vanamõisa. Prilli karjamõisaga võiks seostada siit järgmist teeharu Melliste poole, teisel pool orgu. Peatus on seoses teedeehitusega rännanud, algselt asus see Prilli ja Kunimäe vahel vana tee ääres. Maavalitsus kommenteeris, et Vanamõisa peatus on juba Luunja vallas

*Nõo vald

Kulbilohu asemele Kulbimäe, sest asub Kulbimäe tänava otsas, Kulbilohu tänav jääb kaugemale, seega eksitav.

*Ülenurme vald 

Ülevälja asemele soovitus nimetada külanime järgi Soinaste. Kui on kartus, et peatus võib Tartu linna Soinaste peatusega segi minna, võib kaaluda ka paikkonnanime Mäe-Soinaste.