«Alusetu laim» ja muud rabavad moosid

Talguline Tiina Oetjen loeb üle moosisaaki. Foto: Ülo Veldre

Praegu läheb uus retsept, selles on õun, ahjuporgand, apelsin ja muskaatpähkel, tutvustab talgujuht Pille Tammur tööjärge. «Ootel on õun, laim ja ingver. Selline hea moos külmetuse puhul. Kuid pudru peale on kõik moosid head.»

See teisena nimetatu saab hiljem pealkirjaks «Alusetu laim», sest ikkagi suhteliselt ingver ...

Sügis on sealmaal, et jõhvikasoo on kirev mitte üksi jõhvikatest ja värvilistest lehtedest, vaid ka värvilistest plastpangedest. Tee Palupõhjale on palistatud autodega, nagu oleks laat või laulupidu. Sügis on ka sealmaal, et hiired tikuvad inimeste elamisse ja Palupõhjal on ühes majas käsil hiiretalgud, uurimistöö, kuidas hiirtel läheb ja mida see võiks tähendada liikidele, kelle toidulaud sõltub hiirtest.

Moosi pudru peale

Palupõhja looduskoolis on aga käsil Eestimaa looduse fondi kuuendad moositalgud, kus ühtekokku 21 osalejat hoolitsevad selle eest, et tuleva aasta loodushoiutalgutel oleks võtta hüva moosi saia peale ja hommikupudrule. Plaan on lihtne: saagu moos, aga ärgu saagu liiga palju. Näiteks mullu oli kavas teha paarsada purki, tuli 256. Hoog oli nõnda suur.

Moositalgutel on oma kindel rütm. Reedel saabumine ja sisseelamine, laupäeval metsast materjali juurde korjamine, pühapäeval väljaelamine, saagi kokkuarvamine ja keldrisse kandmine. Kohustuslik osa on talgujuhtide suplus Emajões, mille ääres Palupõhja küla on.

Laupäeva hommikul algas retk pohlametsa ja kaasa võeti ka lõunase seeneprae materjal.

Õunad tuli kaasa tuua mujalt, sest külm kevad jättis Palupõhjal puud tühjaks.

Moositalgutel on ka igaühel oma roll. Pille Tammur selgitab, et lapsed valmistavad purgisilte, tugevamad tassivad õunu, puid ja moosipotte, nobedamad koorivad ja keedavad, targemad panevad retsepte kokku. «Igale oma,» võtab ta kokku.

Ega paberil retsepte ei ole ja kaaluga arvamist ka mitte. On palju inimesi ja palju häid ideid.

«Kui rääkida hittretseptist, siis ühe moositalgu lemmikretseptiks osutus õuna-punapeedi-köömnemoos,» ütleb Tammur. «Tundub kahtlane, aga maitses väga hästi. Nii tublid me ei ole, et kõik hästi läheb, mõni asi läheb aia taha ka. Aia taha läks siis, kui meie põhiline moosimeister ära väsis ja magama läks, siis läks kaks potitäit metsa, panime valed asjad sisse, piparmünti sai natuke palju ja läks kõrbema ka. Magus oli küll, aga süüa ei sündinud.»

Teine talgujuht Anu Almik seletab avaras moosilõhnases köögis suure puupliidi ääres, et uue laari sisse saab arooniaid ja piparmünti.

Headeks moositalguteks on vaja head kööki ja see on Palupõhja looduskoolis. Vaja on head marjametsa, seegi on olemas.

Palupõhjale kogunenud talguseltskond on kirev ja rahvusvaheline. Kuulda on lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keelt.

Talgutel osaleb ka Hispaaniast pärit Marisol Santamaria, kes on Eestis juba viiendat kuud ja käinud paljudel loodustalgutel, aga kohtade nimetamisega on natuke kimbatuses, sest Eesti kohanimed on tema kõrvale päris keerulised.

Õunte tükeldamise kõrvalt jutustab ta, et kui ta kodus moosi teeb, on tema lemmikud maasikad ja küdooniad – need on õuna või pirni meenutavad puuviljad, ka ploomimoos mekiks hea.

Kohal on ka Ungarist pärit Bálint Pinke, kes on loodustalgutest kõige põnevamaks pidanud neid, mis toimunud saartel ja laidudel. Ungaris ju merd ei ole.

ELFi talgud on pika traditsiooniga ja kui keegi neist veel kuulnud pole, siis need talgud on puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamise viis. Talgutel tehakse looduskaitsetöid ja tutvutakse talgupaiga loodusega. Talgutöid on igal aastal väga erinevaid alates kadakate lõikamisest kuni kõretiikide hoolduseni. Osalemine on vabatahtlik ja väikese tasu eest. Talgud kestavad tavaliselt pika nädalavahetuse, mõnikord ka kuni kümme päeva.

Aastas on talguid poolesaja ümber ja neil osales näiteks mullu 832 vabatahtlikku.

ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo ütles, et tänavu on peetud 53 talgud ja neid tuleb veel. Vooluvete aasta on tähendanud palju jõgedega seotud tegevust, näiteks Lahemaal ebapärlikarbi heaks tehtud töid.

Mõnus puhkus looduses

Üks kogenud talguline Ülo Veldre tõi näiteks Harilaiu kõretalgud, kus 20 inimest tegid kaks päeva tööd, et kärnkonnad saaksid sugu teha. Töö käis lootuses, et see aitab ohustatud liigi elujõulisust taastada. Töö käigus saab seltskonnale selgeks ka kärnkonna roll toiduahelas.

Pille Tammur tõdes, et see võib näida ebaefektiivne majandamismudel, kuid talgutel tehakse palju selliseid töid, mida ei saakski teha masinatega. Ning mis on ka väga tähtis, talgutel osalemine toob inimestele sära silmadesse ja aitab välja argirutiinist.

«See on eriti mõnus puhkus. Süsteemist väljas. Puhtalt vabatahtlik töö enda rõõmuks,» sõnab Tammur. «Kui on olnud rasked ajad, satud loodusesse ilusasse kohta toredate inimestega, et teha midagi head koos, see aitab püsida rajal. See positiivne laeng, mida ei mõõda ühegi ühikuga.»

Moositalgute saak sai Palupõhjas keldrisse, kus kipub ilmnema üks väike häda: miskipärast söövad hiired purkidelt silte ära.

Hiirekindlat silti pole veel leiutatud.
 

Talguliste aruanne

• 16 purki «Tervitustega Tuulile!» (õun, ebaküdoonia) – suhkrukogus nii, nagu Tuulile meeldib: vähene

• 10 purki «Punane Moskva» (õun, ahjupunapeet, köömned) – et mitte panna nimeks magus borš

• 13 purki «PPPPP» (õun, ahjuporgand, apelsin, muskaatpähkel) – Pille punane porgand Palupõhja parim või samad sõnad mõnes teises järjekorras

• 9 purki «Pilze» (õun, pihlakas) – mari keeles pidavat pilze olema pihlakas, on siiski põzle

• 8 purki «Alusetu laim» (õun, laim, ingver) – sest ikkagi suhteliselt ingver ...

• 16 purki «Maria lemmik» (õun, aroonia, piparmünt) – lihtsalt Maria lemmik

• 18 purki «Vitamiini granaat» (õun, astelpaju) – pomm on tänapäeval liiga kuri sõna

• 13 purki «Metsa poole» (õun, pohl, piparmünt) – sealt ta tuli ja sinna ilmselt ka läheb

• 11 purki «Päike» (õun, sidrun) – tundub kuidagi kahtlaselt helge ...

• 12 purki «Vastutuult» (õun, ahjusuvikõrvits, tšilli) – võib juhtuda, et nii mõnigi peab pärast selle moosi söömist jooksma mõnda aega suu lahti vastu tuult

• 19 purki «Tõupuhas» (õun, õun, õun) tasakaalustamaks eelkirjeldatud segast seisu

• X purki «You made my day!» (viimased õunad, moosilõpud ja nii mõndagi veel) – Palav on! See on viimane potitäis! Hurraa!