Ehk mäletate neid veel? Siinsamas Tartus nõukaajal toodetud jalavarje. Mugavaid ja taskukohaseid, ent kiirelt lagunevaid. Siiski omi ja armsaid.
Risto Mets: Tartu isetormajad
Hiljuti soetasin endale samuti ühed Tartus tehtud jalanõud. Samelini omad. Sellised matkasaapa moodi, millega saaks porisel ajal muretult ka madalamasse lompi või pehmeks vettinud murupinnasele astuda.
Hinnalt soodsad nagu Tartu isetormajad paarkümmend aastat tagasi. Isegi veel odavamad kui suurtes kingakaubamajades soodusmüükide ajal pakutav. Erinevalt Samelini omadest ei tahaks aga kingapoe kaupa vahel kingadeks nimetadagi. Seda kasina tegumoe ja kvaliteedi tõttu.
Samelini saapad seevastu annavad mugavuselt nii mõnelegi kuulsale kaubamärgile silmad ette. Olen rahul.
Nii tulingi ühtäkki mõttele, et siinsamas kodulinnas valmistatavaid tooteid võiksid katsetada teisedki tartlased. Seda just praegu, mil Tartule kaugemalgi kuulsust toonud ettevõte on raskustes. Ikka selleks, et firma ei hääbuks ning meie linna inimestel oleks tööd ja leiba.
Samelini maksuvõlg riigi ees on juba ligi 3,7 miljonit krooni. Tema pole ainus. Raskused vaevavad teistki kuulsat Tartu ettevõtet, mis õmbleb inimestele riideid selga. Ilves-Extra maksuvõlg pole küll Samelini omaga samas suurusjärgus, ent 600 000-kroonine punane märge Krediidiinfo portaalis näitab, et asjad on halvasti.
Öeldakse, et elujõuline on see riik, mis suudab ise toita oma rahva. Tartumaa on selles mõttes unikaalne kant, et suudab nii toita kui ka katta. Tark oleks seda võimalust kasutada, miks mitte selle üle isegi uhkust tunda.