Karin Jaanson: mis aitaks Tartu rahvaarvul kasvada?

Foto: TPM

Uudised majanduse sammhaaval kosumisest ja riigi järgmise aasta eelarve viieprotsendilisest kasvust kuuluvad kindlasti heade uudiste hulka. Paraku tuleb paljudelt omavalitsustelt häid uudiseid veel oodata.

Kuigi töötute arv on Tartus aasta algusest vähenenud (5130 asemel 3760), ei ole see suurendanud maksumaksjate arvu – see väheneb võrreldes 2008. aastaga järjekindlalt.

Aastatel 2007 ja 2008 jõudis aasta keskmine maksumaksjate arv 45 000 ligi, kuid 2009. aastal oli see 42 000 ja tänavu ulatub see vaid veidi üle 40 000. Põhjusi on kaks: majanduse kehva seisu tagajärjel töökohtade kadumine ja elanike väljaränne.

Eesti omavalitsuste peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mis jaguneb riigi ja omavalitsuste vahel. Omavalitsustele laekub 11,4 protsenti brutotulust. Veel 2009. aasta juunikuuni oli seda oluliselt rohkem ehk 11,93 protsenti.

Maksumaksjate hulga vähenemine ja palkade alandamine on märgatavalt vähendanud tulumaksuga maksustatavat tulu – võrreldes 2008. aastaga 16,8 protsenti.  

2008. aastal oli tartlase keskmine sissetulek deklareeritud tulu järgi 13 365 krooni, tänavu kaheksa kuu andmete põhjal 12 484 krooni kuus. Kokkuvõttes väheneb tänavu tulumaksu laekumisest saadav tulu võrreldes 2008. aastaga üle 172 miljoni krooni.

Kursimuutus tulevikku

Viimaste aastate sündimuse kasv ja sellest tulenev positiivne iive on aidanud hoida tartlaste arvu stabiilsena. Uute linnakodanike lisandumine on rõõmus uudis nii peredele kui ka linnale. Samas teeb väga murelikuks aasta-aastalt jätkuv trend, et Tartust Harjumaale elama läinud inimeste hulk ületab sealt meile saabujate oma ligi kaks korda.

Möödunud viiel aastal on Tartust Harjumaale siirdunud ligi 2500 inimest enam kui sealt Tartusse. Lahkumise põhjus on enamasti töökohad, mille valik ja hulk on Harjumaal palju suurem. Inimeste ja äri koondumist pealinna regiooni soodustab riigi nõrk regionaalpoliitika ja kõrget tsentraliseerituse taset toetav haldussüsteem.

Tõsist kursimuutust ette võtmata ei ole võimalik seda suundumust muuta. Kui äsja ülikooli lõpetanud noor ütles Tallinna mineku põhjuseks, et Tartus ei ole isegi neid töökohti, kuhu kandideerida, rääkimata võimalusest tööle asuda, siis peaks see meid kõiki väga murelikuks tegema.

Ka ettevõtjate väide, et Tartus on tore toimetada, aga äritegemiseks tuleb paratamatult pealinnas kanda kinnitada, paneb meid küsima, kus on Tartu kasvuvõimalused.

2007. aastal kirjutas Man­sour Javidan Harvard Business Review’s, tuginedes teadlaste 15 aasta uurimistöö tulemustele, et edukamad on need riigid, kus tulevikku vaatamise kultuur on kõrge.

Ühiskonna suunatus tulevikku toob kaasa kõrgema keskmise SKP riigi elaniku kohta, novaatorluse, õnne, enesekindluse ja konkurentsivõime. Suure tulevikku suunatusega tõusid esile Singapur, Šveits ja Holland. Kõige tagasihoidlikumad olid Venemaa, Argentina ja Poola.
Rohketest arengukavadest ja tulevikustsenaariumidest hoolimata on meie suunatus tulevikku pigem näiline.

Eesti Arengufondi arenguseire foorumid on küll samm edasi, kuid mitte piisav, sest otsustajad on nendes protsessides kesiselt esindatud, mistõttu jääb vajaka visioonide ja nendeni jõudmiseks vajalike poliitikate sidususest.

Arengufond on suurimate kasvulootuste ja -võimalustena välja pakkunud kahte ärivaldkonda: tervise- ja heaolutooted ja -teenused ning keskkonnatooted ja -teenused.

Tervise- ja heaolutööstus

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem rahvastiku vananemise probleemidest.
Rohkem sellest, millist koormat see kujutab riikide rahandusele, oluliselt vähem sellest, milliseid võimalusi võiks see tähendada ettevõtlusele: üleilmne rahvastiku vananemine ja inimeste terviseteadlikkuse kiire tõus on kujundamas uut turgu toodetele ja teenustele, mida praegu veel olemaski ei ole või mille tarbimine on kiirelt kasvamas.

Tervise- ja heaolutooted ning -teenused pikendavad inimeste eluiga ja parandavad elukvaliteeti.

Meil juba on selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja ärialgatusi. Teadusasutustel ja nende baasil koostöös ettevõtetega loodud tehnoloogiaarenduskeskustel on suur kompetentsus bio-, nano- ja infotehnoloogias ning ülikooli kliinikumil ja hoolekandeasutustel inimeste vajadustes.

Turgude kujunemisfaasis on lihtsam rahvusvahelisse tööjaotusesse sobituda ja uute lahendustega välja tulla.

Näiteks Tartu Ülikoolis töötatakse välja koduhooldus- ja järelevalveroboti prototüüpi, mida meie ettevõtjad võiks õnnestumise korral tootma hakata. Et Skandinaavias on ambitsioon saada nendes valdkondades maailmas esimeseks ja neil on ka rohkem kogemust, loob see head võimalused koostööks ja allhankeks.

Hea stardivõimalus

Et luua Tartus avatud innovatsioonikeskkond, mis koondab teadmised ja turu vajadused ning ettevõtjad, kes suudavad uusi tooteid ja teenuseid turule tuua, on eelkõige vaja asjaosaliste tahet ühise eesmärgi nimel tegutseda.

Esimesed sammud on tehtud. Koos ettevõtjatega oleme külastanud Tartu Ülikooli Kliinikumi ja vaimse tervise hooldekeskust ning üheskoos arutanud, kas ja kuidas edasi liikuda.

Eeskujuks on Hollandi Põhja-Brabandi regioon, kus juba viis aastat on ühiselt selles vallas tegutsetud, ning Gröningeni linn, mis on ennast tituleerinud tervislikult vananevaks linnaks.

Tulevikku tee rajamine tähendab valikute tegemist, iga päev tavarollist vastutusrikkama rolli võtmist ning sihikindlat tööd.

Tulevikku suunatus aitab keskendada tegevusi, koondada nappe ressursse, saavutada kriitilist massi ning seeläbi tõsta asjatundlikkust ja konkurentsivõimet. Eelduseks on kõikide osaliste väga hea koostöö, mille viljad valmivad tulevikus ega anna kohe käegakatsutavat tulemust.

Kuid selleks, et viimastel aastatel sündinud ja tulevikus sündivad tartlased ei peaks oma õnneotsinguil ilmtingimata Tartust lahkuma, vaid leiaksid huvitavat rakendust ka kodulinnas, tuleb meil praegu tõsist vaeva näha. Et Tartu taas kasvama hakkaks.