Kirjanduskonverents vaatleb tõlkimist kui puusärki

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Talvet.
Jüri Talvet. Foto: Margus Ansu

Eesti võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsioon ja Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppetool eesotsas professor Jüri Talvetiga võtab pühapäeval vastu USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Leedu, Läti, Venemaa, Hispaania ja Iirimaa õpetlasi. Nad saabuvad Tartu kirjandusmajas toimuvale konverentsile «(Ilu)kirjanduslik tõlge: kas kultuurilis-vaimse dialoogi tegur või akulturatsiooni tööriist?», mis algab esmaspäeva hommikul.

Professor Talveti sõnul on arutluse intrigeerivaid lähtekohti Juhan Liivi postuumselt, aastal 1927 esmaavaldatud luuletus «Puusärk». Selles võrdleb luuletaja tõlkimist puusärgiga – «kurja aja tööga, mis murrab noore elu ja noore kujutlusjõu».

Konverentsil tehakse juttu tõlkimisest kui kultuuridevahelise vaimse suhtlemise ühest peahoovast. Rööbiti käsitletakse ilukirjanduse tõlkimise praktilisi küsimusi: mida on vaja, et heaks tõlkijaks saada. Professor Talveti sõnul on hea tõlkija selline, kelle töö, vastupidi Juhan Liiv karmile kriitikale luuletuses «Puusärk», ei oleks «õelusest enesest», vaid aitaks kaasa olulise – vaimsust ergastava ja tundlikkust süvendava kirjanduse ja kultuuri – tõrgeteta levikule.

Konverentsi avaettekande tõlkimise misjonitööst maailmakirjanduse ja võrdleva kirjandusuurimise uuemate diskussioonide taustal peab ICLA (rahvusvahelise võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooni) aupresident, USA Georgia ülikooli professor Dorothy Figueira.

Konverents lõpeb teisipäeval, viimaste ettekannetega astuvad kuulajate ette Harvey L Hix (Wyomingi ülikool, USA), Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov (Tallinna ülikool) ja Jüri Talvet.

Tagasi üles