Vilde restoran avab uue tervisekohviku

Uues tervisekohvikus hakatakse Vilde juhataja Priit Reimani sõnul pakkuma tasakaalustatud roogade kõrval näiteks ka tervisesmuutisid. Foto: Sille Annuk

Vilde lokaali esimese korruse kohvik hakkab uuest aastast pakkuma tavapärase kohvikumenüü asemel külastajaile toitumisspetsialistide nõuannete järgi valmistatud tervislikke roogi.

Poolteist aastat tagasi legendaarsele Tartu söögikohale uut elu sisse puhuma hakanud Priit Reimani ja Lauri Kasemetsa sõnul on tervisekohviku mõte lihtne.

«Meie soov on olnud algusest peale pakkuda inimestele kvaliteetsest toorainest maitsvat toitu. Nüüd anname klientidele võimaluse ka väga täpselt jälgida, mida nad söövad,» rääkis Vilde juhataja Reiman.

Koos toitumisspetsialisti Eric Rootsuga on tulevase kohviku tarvis välja töötatud menüü, mis on kokku pandud  just tervislikkust ja terviklikkust silmas pidades. Kohvikukülastajad saavad menüüst täpselt vaadata, kui palju sisaldab üks või teine roog rasvu, süsivesikuid ja valke ning kui palju saab sealt energiat.

Maitsev ja kasulik

Pakkuma hakatakse nii suppe, praade kui magustoite, nende valmistamisel on märksõnadeks tervislikkus ning ka öko ja mahe. Näiteks pastaroogades kasutatakse täisterapastat, võileibade valmistamisel täisterarukkileiba. Toiduvalmistamisel eelistatakse vabapidamisel olevate kanade mune ning liharoogades rasvavaba põdraliha.  

Hommikuti saab kohvikust tervislikku putru, samuti võib menüüst leida smuutisid. Laudu hakkavad kaunistama maitsetaimed ning ooteajal pakutakse klientidele näiteks porgandeid krõmpsutada. «Aga kui talvel tuleb maraton, siis teeme suusatajatele ekstra road, kus on palju süsivesikuid,» tõi Reiman näite.

Tervisekohviku menüüst leiavad endale meelepärase ka taimetoitlased, kuid Kasemetsa sõnul ei tähenda tervislikkus ainult taimetoitu.

«Levinud arvamuse järgi on toit tervislik siis, kui süüa rohkelt juurikaid ja närida rohelist, aga inimorganism vajab ka liha ja loomseid valke,» õpetas Kasemets. «Ei saa nii, et keerame idusalati kokku. Tuleb leida kesktee – maitsev ja kasulik.»

«Küsimus on sageli kogustes. See toit, mida oleme harjunud restoranides saama, on proportsioonist väljas,» ütles Reiman. Ta tõi näite, et toitlustusasutustes pakutavates menüüdes on tavaliselt liiga suur osakaal valkudel ja rasvadel ning liiga vähe süsivesikuid.

Nii näiteks sisaldab tavaline restorani kanafileepraad umbes kahekordse koguse naisterahva päevasest valguvajadusest. Kui aga inimesed näevad, kui palju nad saavad ühest toiduportsust, siis teadlikkus kasvab. Kui sööd õigesti, siis on hea ja kerge olla.

Kohvik kui elustiil

Mõlemad mehed rõhutasid, et tegu on tervisekohvikuga laiemas mõttes. «Meie slogan on: oled see, mida sa sööd!» lausus Reiman ning täpsustas, et nad püüavad ka propageerida tervislikku elustiili. Plaanis on kohvikus pidada toitumisloenguid ning mahetootjad võiksid seal teha degusteerimisi.

Et uue söögikoha üks sihtrühm on noored emad, tehakse kohvikusse spetsiaalne nurgake väikelastele. Praegu käib uuele kohvikule juhataja otsimine.

Tervislik menüü

• Toitumisel omab kõige suuremat tähtsust põhitoitainete ehk valkude, rasvade ja süsivesikute vahekord.

• Menüü koostamisel peaksid süsivesikud andma 55%, rasvad 25% ning valgud 15–20% energiast.

• Toidud peavad olema tasakaalus ning arvestama inimese vajadusi.