Jüri Laurson: kas valmistume ufode vastuvõtuks?

Pildil Postimaja liiklussõlm Tartus. Foto: Margus Ansu

Eesti Vabariik tähistab 2018. aastal oma 100. sünnipäeva. Maanteedel sõites tundub, et meile on sel puhul peale maiste külaliste oodata ka külalisi maailmaruumist. Muidugi ei pruugi me ufodega saabuvaid mehikesi näha, sest nemad asuvad teises dimensioonis.

Tänapäeval on nisupõllud Eesti suuremate linnade lähedal kahjuks asendunud väikeelamute ja muude ehitistega. Nii puudub tulnukatel võimalus põldudel võimsate kiirte abil nisukõrsi päripäeva koolutada ja sellega enda saabumisest märku anda.

Maailmas on teada palju mõistatuslikke eelajaloolisi objekte, mille vanust ja otstarvet oleme kindlaks määranud ainult oletuste põhjal. Näiteks Euroopa suurim, Edela-Inglismaal asuv eelajalooline observatoorium, kivikompleks-pühamu Stonehenge sõõrikujuline ja oletatavasti ehitatud mitu tuhat aastat enne Kristust. See rajati, et uurida Päikest ja planeete ning sageli taevasse ilmuvaid mõistatuslikke lendobjekte.

Tänapäevalgi on maailma paljudes paikades aeg-ajalt nähtud ja isegi pildistatud tundmatuid lendobjekte. Oma olemasolust on nad jätnud senitundmatu «energiakammiga» jälje Inglismaa nisupõldudele, tekitades kõrtest nii väikesi kui ka suuri sõõre. Sõõrid sarnanevad keeruliste piktogrammidega ja ufoloogide arvates võivad need olla tundmatu intellekti läkitused, mille tähendus on kahjuks jäänud meile tänini mõistatuseks.

Teaduse kiire areng on võimaldanud planeedil Maa tulnukatele sõnumite saatmiseks välja töötada ainulaadse viisi: saame läkitada ufodele kodeeritud teateid, kasutamata selleks elektromagnetilisi laineid.

Selleks on meie teedele ehitatud statsionaarseid maisest materjalist sõõrikujulisi, seejuures sageli mitmerealisi ringe, millesse on nähtavasti jäädvustatud meie sõnum tulnukatele. Sõõrid ehitatakse maanteedele niivõrd tugevad, et ufod saaksid Maale saabumisel sinna maanduda ja seal asuvatelt piktogrammidelt infot koguda ning siis vajaduse korral maailmaruumi tagasi startida. Muidugi võivad ufod ringidesse salvestatud infot meile veel tundmatute kiirte abil ka ilmaruumist lugeda.

Teedele ehitatavad keerukad sõõrikujulised rajatised on kulukad, kuid mõeldes inimeste tervisele ja tulevikus üha arenevale liiklusele, peetakse neid hädavajalikuks. Pealegi saab sõõridesse efektiivselt paigaldada Euroopa Liidu kopsakaid summasid.