Igal valdkonnal ja dekaanivalimisel on aga oma eripära: näiteks on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ainus kandidaat Margit Sutrop, kelle kandidatuuri esitas võrreldes teiste valdkonna dekaanikandidaatidega suurim hulk Tartu ülikooli töötajaid ja üksusi.
Arstiteaduste valdkonnas ei kandideeri aga ei praeguse arstiteaduskonna ega kehakultuuriteaduskonna dekaan.
Sotsiaalteaduste valdkond on aga üks kirjumaid ülikooli üksusi, kuhu koondub kolm praegust teaduskonda ning kaks kolledžit väljaspool Tartut.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ühinevad aga väga kiire IT-õppe arenguga ja rahvusvahelise seltskonnaga matemaatika-informaatikateaduskond ning suure ja nähtava teadustöö osakaaluga loodus- ja tehnoloogiainstituut.
-----------------------------
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna alla koonduvad praegune filosoofiateaduskond, usuteaduskond ning Viljandi kultuuriakadeemia. Ainukese dekaanikandidaadi Margit Sutropi kandidatuuri esitas 22 valdkonna töötajat, kolm nõukogu ja filosoofiateaduskonna üliõpilaskogu.
Praegune filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop ütles, et need institutsioonid, kogud ja rühmad, kes teda valdkonna dekaani kohale esitasid, usuvad, et tema saab seista valdkonna ühiste huvide eest. «See annab moraalse vastutuse, kui sinusse usutakse ja arvatakse, et sa suudad niisugust koostööd juhtida ja huvide eest seista – siis sa ei saagi väga kõhelda,» selgitas ta dekaaniks kandideerimise tagamaid.
Sutrop rääkis, et kolm aastat tagasi võttis ta üle eelarvega tugevalt miinuses filosoofiateaduskonna, kus tema ülesanne oli mõelda välja, kuidas probleeme lahendada, aga lisaks anda ka usk, et see on üldse võimalik.
Üliõpilaste huvi esikohale
«See on olnud väga pingeline aeg ja metafoorses mõttes võib öelda, et vundament on laotud, sarikad on püsti, aga maja ehitamine alles käib,» lausus ta. «Kui ehitajat vahetatakse keset majaehitust, ei ole see väga hea – see on selline protsess, mis tuleb lõpuni viia.»
Kõige tähtsam on aga Sutropi sõnul pidada silmas just üliõpilaste huvi saada võimalikult head haridust, mis oleks unikaalne ja individualiseeritud.
«Kui me räägime meditsiinis, et meil on personaalmeditsiin, siis me peame jõudma tegelikult personaalhariduse juurde: väga paljudest spetsialiseerumisvõimalustest lood sa endale sobiva unikaalse kombinatsiooni,» kirjeldas ta.
Sutrop ütles, et tema näeb väga head perspektiivi rohkem konsolideeritud ülikoolis, kus saab strateegilisi valikuid tõsiselt läbi arutada.
Praegune usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme rääkis, et Sutropi tugev külg on tema pühendumus tööle, mida on näidanud tema tegevus filosoofiateaduskonna dekaani ja valdkonna nõukogu juhina.
«Humanitaarvaldkonna eestkõnelejana ta on väga energiline ja suudab ka ülikoolis üldiselt küllalt hästi kaitsta humanitaaride huve – kui me oleme kõik ühes paadis, siis kahtlemata kaitseb ta ka meie huve,» ütles Altnurme.
Margit Sutropi visiooni instituutide ja hiljem ka valdkondade üleseks koostööks õppekavade sees toetab ka Altnurme. Tema sõnul on paljud tudengid ka praegu võtnud endale kõrvaleriala.
-----------------------------
Sotsiaalteaduste valdkonna alla koonduvad praegune sotsiaal- ja haridusteaduskond, õigusteaduskond ja majandusteaduskond ning kolm praegust kolledžit: Pärnu, Narva ja Euroopa kolledž. Valdkonnas kandideerivad kaks dekaanikogemusega meest: Raul Eamets ja Eiki Berg.