Igal valdkonnal ja dekaanivalimisel on aga oma eripära: näiteks on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ainus kandidaat Margit Sutrop, kelle kandidatuuri esitas võrreldes teiste valdkonna dekaanikandidaatidega suurim hulk Tartu ülikooli töötajaid ja üksusi.

Arstiteaduste valdkonnas ei kandideeri aga ei praeguse arstiteaduskonna ega kehakultuuriteaduskonna dekaan.

Sotsiaalteaduste valdkond on aga üks kirjumaid ülikooli üksusi, kuhu koondub kolm praegust teaduskonda ning kaks kolledžit väljaspool Tartut.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ühinevad aga väga kiire IT-õppe arenguga ja rahvusvahelise seltskonnaga matemaatika-informaatikateaduskond ning suure ja nähtava teadustöö osakaaluga loodus- ja tehnoloogiainstituut.

-----------------------------

Humaniora

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna alla koonduvad praegune filosoofiateaduskond, usuteaduskond ning Viljandi kultuuriakadeemia. Ainukese dekaanikandidaadi Margit Sut­ropi kandidatuuri esitas 22 valdkonna töötajat, kolm nõukogu ja filosoofiateaduskonna üliõpilaskogu.

Praegune filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop ütles, et need institutsioonid, kogud ja rühmad, kes teda valdkonna dekaani kohale esitasid, usuvad, et tema saab seista valdkonna ühiste huvide eest. «See annab moraalse vastutuse, kui sinusse usutakse ja arvatakse, et sa suudad niisugust koostööd juhtida ja huvide eest seista – siis sa ei saagi väga kõhelda,» selgitas ta dekaaniks kandideerimise tagamaid.

Sutrop rääkis, et kolm aastat tagasi võttis ta üle eelarvega tugevalt miinuses filosoofiateaduskonna, kus tema ülesanne oli mõelda välja, kuidas probleeme lahendada, aga lisaks anda ka usk, et see on üldse võimalik.

Üliõpilaste huvi esikohale

«See on olnud väga pingeline aeg ja metafoorses mõttes võib öelda, et vundament on laotud, sarikad on püsti, aga maja ehitamine alles käib,» lausus ta. «Kui ehitajat vahetatakse keset majaehitust, ei ole see väga hea – see on selline protsess, mis tuleb lõpuni viia.»

Kõige tähtsam on aga Sutropi sõnul pidada silmas just üliõpilaste huvi saada võimalikult head haridust, mis oleks unikaalne ja individualiseeritud.

«Kui me räägime meditsiinis, et meil on personaalmeditsiin, siis me peame jõudma tegelikult personaalhariduse juurde: väga paljudest spetsialiseerumisvõimalustest lood sa endale sobiva unikaalse kombinatsiooni,» kirjeldas ta.

Sutrop ütles, et tema näeb väga head perspektiivi rohkem konsolideeritud ülikoolis, kus saab strateegilisi valikuid tõsiselt läbi arutada.

Praegune usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme rääkis, et Sutropi tugev külg on tema pühendumus tööle, mida on näidanud tema tegevus filosoofiateaduskonna dekaani ja valdkonna nõukogu juhina.

Kaitseb kõigi huve

«Humanitaarvaldkonna eestkõnelejana ta on väga energiline ja suudab ka ülikoolis üldiselt küllalt hästi kaitsta humanitaaride huve – kui me oleme kõik ühes paadis, siis kahtlemata kaitseb ta ka meie huve,» ütles Altnurme.

Margit Sutropi visiooni instituutide ja hiljem ka valdkondade üleseks koostööks õppekavade sees toetab ka Altnurme. Tema sõnul on paljud tudengid ka praegu võtnud endale kõrvaleriala.
-----------------------------

Socialia

Sotsiaalteaduste valdkonna alla koonduvad praegune sotsiaal- ja haridusteaduskond, õigusteaduskond ja majandusteaduskond ning kolm praegust kolledžit: Pärnu, Narva ja Euroopa kolledž. Valdkonnas kandideerivad kaks dekaanikogemusega meest: Raul Eamets ja Eiki Berg.

Praegune majandusteaduskonna dekaan Raul Eamets ütles, et sotsiaalteaduste valdkonnas tuleks viia lõpule struktuurireform selles mõttes, et inimesed saaksid aru, et socialia valdkonna tegemine on õige asi – praegu on Eametsa sõnul palju veel neid, kes ei saa aru, miks seda on vaja.

«Kindlasti on sellist kompetentsi socialia valdkonnas, mis on tegelikult hädavajalik tervele ülikoolile: kõrgkoolis õpetamise metoodika, ettevõtlusharidus, intellektuaalse omandi kaitse – ülejäänud valdkonnad ja terve ülikool peaks neid võtma kui uni­versitas’e loomulikku osa ja socialia valdkonna kaubamärki,» ütles ta.

Eametsa sõnul on muutused socialia valdkonnas kõige suuremad. Liidetakse suhteliselt eripalgelised distsipliinid, mille puhul oleks suur samm ühiste õppeainete või õppekavade loomine.  

Seljad koos ollakse tugevamad

«Erinevate instituutide ja arusaamade kokkusulatamine on ilmselt kõige suurem väljakutse – meie-teie tunde asendamine rohkem meie-tundega,» ütles ta. «Aga kindlasti ei mõtle ma seda, et üritame teaduskondade erisusi ära kaotada.»

Teine socialia valdkonna kandidaat, Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg ütles samuti, et instituutide identiteet on ja jääb, kuid nelja aasta pärast võiksid valdkonna üksused tunnetada, et seljad koos väljapoole suheldes ollakse kindlamal positsioonil kui igaüks isevoolu ujudes.

Seda näiteks eelarve kujundamisel. «Missuguse rahapoti saab socialia valdkond endale eelarvevaidluste tulemusena – see on see, mis ühendab meid kõiki, see on meie ühine teema,» ütles Berg. «Meil võib olla eriarvamusi siis, kui hakkame seda potti jagama.»

Valdkonna proovikivid on Bergi sõnul seotud ülikoolis käimas olevate reformidega: õppekavareform ja muutused ülikoolisiseses rahastamises.

Erialadele võrdsed tingimused

Lisaks pööratakse Bergi sõnul järjest rohkem tähelepanu õppekvaliteedile, kus võetakse sihikule erialade teaduslik võime ja nende suutlikkus ühiskonnale oluliste teemadega tegeleda. Ta lisas, et selle tulemusena tõusevad esile teatud erialad ja uurimisteemad. «Samal ajal elame ja toimime ülikoolis, mis on universitas ja mis tegelikult peaks garanteerima, et erialad saaksid enam-vähem võrdsed arengutingimused,» tõdes ta.

Eiki Bergi tugevate külgedena tõi praegune sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan Jaanus Harro välja selle, et ta on riikliku teaduspreemia laureaat ning samuti dekaanitööd teinud. Harro lisas, et Bergil on suur rahvusvaheline kogemus, ta on nõustanud näiteks Armeenia riiki.

Eametsa kohta ütles Harro, et ta on publitsistikas esinenud inimene, kes ka teenib Eesti riiki. «Raul Eamets on praegu majandusteaduskonna dekaan ja ta on seotud doktorikoolide protsessiga,» lausus ta. «Ta on kahtlemata selline inimene, kes teab, mida Eestis vaja on.»

«Mõnevõrra erinevalt tajuvad kandidaadid dekaani rolli,» tõdes praegune õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter. «Professor Berg on rõhutanud dekaani rolli tasakaalu otsimisel rektoraadi ootuste ja valdkonnasiseste ootuste vahel, professor Eamets tundub rohkem nägevat oma rolli valdkonna huvide kujundaja, arendaja ja kaitsjana.»
-----------------------------

Naturalia et realia

Uuel aastal moodustavad loodus- ja täppisteaduste valdkonna praegune matemaatika-informaatikateaduskond ning loodus- ja tehnoloogiateaduskond (LOTE). Kolme dekaanikandidaadi – Peeter Burki, Leho Ainsaare ja Varmo Vene – sõnul on üks proovikive õppereform.

Praegune LOTE dekaan Peeter Burk rääkis, et tema dekanaat on väga tihedalt suhelnud matemaatika-informaatikateaduskonnaga ja kahe teaduskonna probleemid tunduvad olevat paljuski ühesugused.

Mõni osa mõlemast teaduskonnast areneb Burki sõnul kiiremini kui teine ja ka õpetamisega seotud probleemid on väga sarnased.

«Matemaatika-informaatikateaduskonna õnn ja õnnetus on nende väga kiiresti arenev IT-õpe, kus tuleb kiiresti peale rohkem tudengeid, arvud on kasvanud, samal ajal on selged probleemid ruumidega – vana maja ei olnud nii paljude inimeste jaoks planeeritud,» kirjeldas ta. Lisaks on arvutiteaduse instituut Burki sõnul ülikooli kõige rahvusvahelisem instituut, kus on välismaalasi, kes eesti keelt ei valda, ja see tõstatab küsimuse, kuidas korraldada uue valdkonna sees info liikumist nii, et keegi ei tunneks end kõrvalejäetuna.

Matemaatika-informaatikateaduskonna prodekaan professor Varmo Vene ütles, et õppekavad peaksid valdkondade tekkega liikuma rohkem instituutide kätte, praegu nad on teaduskonna omandis. «Minu nägemuses on see, et võimalikult palju peaks liikuma instituutidele, ja valdkond on ikkagi selline tuge pakkuv struktuuriüksus,» tõdes ta.

Suurimaks ohuks pidaski Vene loodus- ja täppisteaduste valdkonnas seda, et instituutidele ei lisandu võimutäiust ja vastutust – see muudaks tudengite olukorra kehvemaks.

Hoonetes vaja selgusele jõuda

«Arvestades seda, et meie teaduskonnas on selgelt kõige rohkem välistudengeid Tartu ülikoolis, siis on oluline, et asju oleks võimalik lähedal ajada,» lausus Vene.

Ka kolmas dekaanikandidaat, ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar tõi välja, et üks tähtis teema uues valdkonnas on taristu ja eriti just hooned. «Eelkõige puudutab see matemaatika-informaatikateaduskonda, kus on ülikoolil juba tehtud infotehnoloogia hoone rajamise taotlus,» ütles ta.

Ainsaar lisas, et ka bioloogide ja ökoloogide maja probleem vajab lahendamist, kuna nemad on laiali paljudes vanades hoonetes Tartu linnas, olles nii kõige kehvemates tingimustes ülikooli üksus.

Teise murekohana tõi Varmo Vene välja loodus- ja täppisteaduste õpetajakoolituse. «Õpetajate keskmine vanus koolis kasvab pidevalt, kui see samamoodi jätkub, siis 20 aasta pärast pole koolis neid, kes täppisteadusi õpetavad,» tõdes ta.

Leho Ainsaar ütles, et praegu on LOTEs püütud vähendada bakalaureuseõppekavade arvu, kuna instituudid ei ole võimelised pakkuma nii mitmekesist bakalaureuseharidust olukorras, kus tudengite hulk on 10 aasta jooksul kaks korda vähenenud. Magistriõppes on aga tema sõnul suund liikuda järk-järgult inglise keelele. «See ei tähenda totaalselt ja ainult ingliskeelset õpet, aga paralleelselt me ei ole võimelised andma inglis- ja eestikeelset õpet samadel erialadel,» rääkis Ainsaar.

Fookus aktiivõppe poole

Peeter Burk ütles, et õppe- ja õpetamisalane väljakutse hõlmab ka teadlase ja pedagoogi omavahelisi suhteid. See tähendab tema sõnul, et 20 aastat tagasi oli loomulik, et professor kateedrist luges materjali ette, kõik konspekteerisid ja see oli kõige mõistlikum viis, kuidas infot edasi anda.

«Tänapäeval on natukene vananenud selline lähenemine: pigem oleks vaja aktiivõpet, tudengeid on vaja palju rohkem motiveerida, sest nad on rohkem hajevil,» kirjeldas ta.

Ainsaart ja Venet pidas Burk väga tugevateks kandidaatideks. Ainsaar on tema sõnul väga tugev administraator, kes on suutnud ökoloogia-maateaduste instituuti kenasti juhtida ja tagada selle finantsiliselt hea tervis.

Ainsaar ise nimetas Burki tugevaimaks küljeks pikka kogemust dekaanina töötamisel. «Ta on kõikide protsessidega ülikooli juhtimise juures olnud väga lähedalt seotud ja tema dekaaniks olemise ajal on olnud ka küllaltki palju probleeme, mis on edukalt lahendatud,» lausus ta.

Varmo Vene ütles, et nii Peeter Burki kui ka Leho Ainsaa­re tugevaks küljeks on kogemus suurte üksuste juhtimisel – Burkil dekaanina ning Ainsaarel instituudi juhataja ning ülikooli eelarvekomisjoni liikmena. Enda eeliseks pidas ta töökogemust arvutiteaduse instituudis, mis on Vene sõnul selgelt vähemalt viis aastat olnud Tartu ülikooli kõige kiiremini arenev instituut.

Praegune matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan Tõnu Kollo ei kandideeri uue valdkonna dekaaniks, kuna ta on enda sõnul ülikooli vanim dekaan – esimese valimisperioodi möödumisel oleks ta üle 70 aasta vana.

-----------------------------

Medicina

Meditsiiniteaduste valdkonna alla koonduvad praegune arstiteaduskond ja kehakultuuriteaduskond. Kummagi teaduskonna praegune dekaan valimistel ei kandideeri ning seega läheb teatepulk edasi kas Margus Lemberile, Tõnis Karkile või Sulev Kõksile.

Medicina valdkonna dekaanikandidaat ja patofüsioloogia professor Sulev Kõks kirjutas Tartu ülikooli veebis, et kandideerib dekaaniks, kuna tunneb hästi valdkonna struktuuri, erinevaid allüksusi ja inimesi.

Kõks rääkis Tartu ülikooli tutvustavas videos, et medicina valdkonna kõige suurem ülesanne on valdkonna üksuste vahel kestva ja sujuva koostöö saavutamine, mille lahendamiseks on tal mitu erinevat retsepti. «Esimene retsept on uue kliiniliste uuringute keskuse rajamine, mis on kasutatav ja vajalik kõigile meie valdkonna struktuuriüksustele,» kirjeldas ta.

Kliiniliste uuringute keskuse rajamisega luuakse Kõksi sõnul senisest paremad võimalused kliinilistel erialadel teadust teha, kuna keskuse kaudu on koondatud kokku heatasemelise teaduse tegemiseks vajalik kompetentsus.

«Teine oluline moment on kindlasti kehakultuuriteaduskonna infrastruktuuri lõpuni arendamine ja kolmas moment on see, et ma tahaks meie valdkonna nähtavust parandada,» rääkis Kõks. Kehakultuuriteaduskonna õpperuumid ja laborid paiknevad tema sõnul kolmes kohas Tartu linnas. «Teaduskonnal on olemas läbimõeldud ruumiprogramm, minu eesmärk oleks see üle vaadata ja realiseerida, et aidata kaasa igati tänapäevase sporditeaduste kompleksi rajamisele,» selgitas ta.

Oluline ka õppetöö tunnustamine

Sisekliiniku juhataja professor Margus Lember rääkis, et meditsiiniteadustes saab olema kuus instituuti ja kehakultuuriteaduskond oma praeguse tegevusega moodustab sellest ühe, sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi. «Igaühel on oma eripära, võimalik, et teatud hirmudki uutes kooslustes ja uutes oludes, sest ega arstiteaduskond pole ka harjunud suurte instituutidega, kus sees on oma alastruktuurid kliinikute või osakondadega,» lausus Lember.

Oluline on ka tasakaal teaduse ja õppetöö vahel. Praegu saab ülikoolis kergemini tunnustust Lemberi sõnul teadusnäitajate põhjal, mille osas on ülikool päris nõudlik. Samas tuleks leida ka viise, kuidas tunnustada lisaks teadustööle head õpetamist, õpikute ja õppevahendite loomist ning muid akadeemilise töö osasid.

Tema sõnul on teisi osasid peale teadustöö võimalik tunnustada töötajate atesteerimise käigus. «Üks suurim muutus ülikoolis on üleminek püsivatele töölepingutele – siiani olid kõik tähtajalised,» selgitas ta. «See ei tähenda, et teadus tohib null olla, sugugi mitte, aga võib-olla mõne artikli asemel hea õppevahend, rääkimata õpikust, peaks tähtsal kohal olema,» lausus Lember.

Kolmas dekaanikandidaat, arstiteaduskonna õppeprodekaan ja dotsent Tõnis Karki ütles, et medicina valdkonna üks proovikividest on muutustega kaasa minek.

Dekaan põhikohaga ametiks

«Vahel öeldakse, et peame säilitama akadeemilisi traditsioone ja väärtusi, aga sageli tõmmatakse traditsioonide kilp peale, kui kuskil muutuste tuul puhuma hakkab – ja ma tunnistan, et see häirib mind,» rääkis Karki.

Samuti leidis ta, et valdkonna dekaani amet peab olema põhikohaga töö, et tal oleks võimalus olla kohal ülikoolis, sotsiaalministeeriumis, haiglates. «Praegu on meil 30 miljoni eurone teaduskond mahult – kas teame mõnda sarnast firmat või ettevõtet, mida juhitakse põhitöö kõrvalt?» rääkis Karki.

Dekaanina loodab Karki ellu viia muudatused õppe- ja ainekavades: optimeerida hambaarstiõpet, laiendada füsioterapeutidele praktikabaase ja minna proviisoriõppes üle 3+2 süsteemile, mis on praegu integreeritud õpe.

Praegune arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf ei kandideeri medicina valdkonna dekaaniks, kuna on enda sõnul liiga kaua selles ametis juba olnud ning valdkonnale tuleks õhuvahetus kasuks. Küll leiab ta, et kolm kandidaati on kõik väärilised mantlipärijad. Margus Lemberi vaieldamatu tugevus on Starkopfi sõnul tema pikaajaline kogemus residentuuri prodekaanina ja kliiniku juhina nii kliinikumis kui ka ülikoolis.

Tõnis Karki tugev külg on Starkopfi sõnul tema aastatepikkune kogemus õppevaldkonnas. Sulev Kõksi eeliseks luges Starkopf edukust ja efektiivsust teadustöö korraldamisel, doktorantide juhendamisel. Samuti on Kõks tema hinnangul tuntud kui inimene, kellel on suur ja lai visioon sellest, kuidas arstiteadus ja meditsiiniharidus võiks ja peaks arenema.
...................................

Tartu ülikooli valdkondade dekaanide valimised

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

• arutelu oli 21. septembril

• valimised 28. septembril

Sotsiaalteaduste valdkond

• debatt oli 17. septembril

• valimised 29. septembril

Meditsiiniteaduste valdkond

• debatt tuleb 28. septembril kell 10

• valimised 30. septembril

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

• debatt tuleb 29. septembril kell 16.15

• valimised 1. oktoobril

Allikas: Tartu ülikool