Teaduskeskuse Ahhaa giid Ivo Uibo elab kolmandat päeva kiibistatuna. Ahaaa elektroonilised ukselukud avanevad tema ees nagu imeväel – tal tarvitseb vaid käega kergelt üle luku viibata. Eestis on peale tema teadaolevalt vaid üks inimene, kellel on naha all kiip.
Video: üks esimesi kiibistatud eestlasi avab uksi käeviibutusega
22. september 2015, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval täitis teaduskeskuse eesruumi ja suure saali Tartu Mini Maker Faire ehk isetegijate mess, mille osalejate hulgas oli Anita Fowler USAst. Ta esindas biohäkkerluse rakendustele keskendunud firmat Dangerous Things ning oli kaasa võtnud inimese naha alla paigaldatavate kiipide tootenäiteid. Leidus kaks julget ja uudishimulikku meest, kes soovisid seda leiutist omal käel ja omal nahal tundma õppida.
«Protseduur oli steriilne,» ütles Ivo Uibo. «Kohe, kui olin soovinud kiibi endale panna, võttis ta kindlalt suletud pakendist välja igasugused steriilsed tarbed ja vedelikud. Süstal oli päris jäme, nii et pani üllatama. Anita Fowler oli aga saanud korraliku väljaõppe, kuidas kiipi naha alla sisestada.»
Ameeriklanna süstis umbes riisitera suuruse kiibi Uibo parema käe pöidla ja nimetissõrme vahele naha-alusesse tühja kohta. «Ausalt öeldes väga valus ei olnud, umbes nagu doonoriks olemisel,» ütles tartlane. «Minul verd ei tulnud, nii et Anita Fowler oli isegi üllatunud, küll aga tuli seda natuke teisel kiibisaajal.»
Ameeriklannal oli kaasa võetud kolme sorti kiipe. Uibo uuris välja, missugusega neist sobib kokku Ahhaa keskuse lukustussüsteem. Kui kiip hinnaga 50 dollarit oli sisestatud, laskis ta majahalduril registreerida selle nõnda, et lukustus saaks seda tuvastada. Nüüd pääsebki ta tööl uksest sisse-välja nii, et pole tarvis seni tarvitatud plastkaarti taskust välja otsida. Piisab käe lähendamisest elektroonilisele lukule.
Kas on ka teisi nahaaluse kiibi kasutamise võimalusi? «Lähemal ajal kavatsen uurida Tartu linnavalitsusest, kas kiipi on võimalik teha ka mu ühistranspordipiletiks,» ütles ta.
Ameeriklanna oli rääkinud, et Ivo Uibo kiibile on võimalik peale kanda kuni 88 baiti infot ehk siis tema kontaktandmed, paroolid ja muud seesugust. «Kui arvutis on vastav lugeja, paneksin oma käe sinna vastu ja saaksin neid andmeid kasutada,» ütles tartlane.
Kas Eestis on juba varem kellelgi midagi samasugust naha all? «Vähemalt minule öeldi nii, et mina ja see teine härrasmees oleme Eestis ainsad inimesed, kellel on selline kiip,» ütles Ivo Uibo. «Midagi samalaadset on paigaldatud ilmselt loomadele, aga mitte päris needsamad.»
Kiip toimib aastaid, kui mitte aastakümneid. Täpselt kui kaua, ei ole teada. Dangerous Thingsi andmetel avavad igatahes need esimesed ameeriklased, kes viis aastat tagasi lasksid end kiibistada, veel praegugi uksi lõdva randme ja kerge käeliigutusega.