Kunstimuuseum näitab teoste kõnekaid tagakülgi

Johannes Saal on oma maali tagaküljele pannud kirja teose valmimise ja purustamise loo ning teeb juttu ka oma hingelise ja vaimse tasakaalu kadumisest. Foto: Kalev Saar

Tartu kunstimuuseumi näitusemajas saab läinud nädala lõpust vaadata väljapanekut «Tartmusi kogu peidetud pool», mis pakuvad küll ka pilte nimekatelt ja väga nimekatelt kunstnikelt, ent seekord teevad näituse erakordselt huvitavaks teoste tagaküljed.

Maalid, graafilised lehed ja muugi kunstivara on välja pandud nõnda, et kohemaid hakkavad silma nende tagumiste külgede etiketid, templid ja kirjed ning sinna joonistud visandid või poolikud maalingud. Mõni lõuend on tugevasti paigatud, maali alusena on kasutatud näiteks suhkrukotte, teksariiet ja sahtlit. Loominguline lähenemine ilmneb isegi alusraamide kokkuklopsimisest.

Üks erilisemaid tagakülgi pärineb Pallase kooliga Johannes Saali (1911-1964) loomingust. Ta on selle otsast otsani tihedasti täis kirjutanud teksti, mis kirjeldab maali valmimist ja sellega kaasnenud vaimuhaiguse ilminguid. Kõige kõrgemal seisab lause: «See on see pilt, mis viis mind hullumajja.»

Allpool kirjeldab Saal oma hingelisi läbielamisi ning lisab, et purustas maali mais 1950. «Kokkuliimitud novembrikuul 1950. a., nüüd, millal juba kainemalt suutes minevikule vaadata, on tekkinud tõsine kavatsus oma isikut hakata restaureerima,» lisas kunstnik.

Ühtekokku on näitusele välja pandud üle 60 autori loomingut. Ühele pikale lauale on laotatud teosed, mille teisele küljele vaatamiseks tuleb kunstihuvilisel muuseumitöötaja kombel kindad kätte tõmmata.

Näituse valmimise nimel kunstimuuseumi näitusemajas (Raekoja plats 18) on töötanud tosinaliikmeline asjatundjate kollektiiv eesotsas kuraatori Nele Ambose, väljapaneku kujundaja Elo Kiiveti ja graafilise disaineri Meelis Brikkeriga. Näituse sisu võtab lühidalt kokku kakskeelne pildirohke brošüür «Peidetud poolelt. From the Hidden Side».