Teaduskeskus Ahhaa, lastekliinik ja Tartu ülikooli arstitudengid ühendasid jõud ja panid üheks päevaks püsti kaisuloomahaigla. Haiglasse said pöörduda lapsed, kelle lemmikkaaslased vajasid abi.
Karvased patsiendid vajasid abi
21. september 2015, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastekliiniku «valvelauas» sai teada anda, mis loomal viga, ning siis saadeti ta edasi juba ultrahelisse, röntgenisse või vereanalüüsi tegema. Kui probleem oli tõsisem, pandi lemmik kipsi või ta pidi minema operatsioonilauale. Vajaduse korral saadeti patsient perearsti juurde.
Kõige viimasena pidi külastama apteeki, kust sai tasuta kaasa päris vitamiine, et sügisel end haiguste vastu kaitsta.
Kuna laste loomingulisusel pole piire, pöörduti haiglasse kõiksuguste probleemidega. Näiteks kurtis üks laps, kuidas ta kaisukal kõrvad vähenevad, aga keha samal ajal suureneb. Mõnel loomal oli sarv ära murdunud või siis hirmsasti sügelema hakanud.
Enamik kurtis trauma üle, kõige rohkem esines voodist välja kukkumist. Leidlikumad rääkisid, et kaisuloomad olid öösel käinud salaja jäätist söömas ja sellest tuli hirmus kõhuvalu. Ühel karul ei mahtunud näiteks aga enam keel suhu ja ühel robotil oli roomik katki läinud.
Kõige kurvema saatusega kaisukas pöördus haigla poole hingevaluga, sest tema õde ja vend olid hiljuti vähki surnud.
Robin Vään (pildil) pidi minema oma mõmmi Jõmmiga operatsiooniõe Piia Sillamäe juurde. Tema karu oli kukkunud puu otsas pea ees alla ja saanud kõhuverejooksu.
Esimese klassi poisile ettevõtmine väga meeldis ning kui kaisuloomahaigla uuesti püsti pannakse, tuleb ta jälle.