Linnavolikogus: totaalne muutumine

Jüri Saar

FOTO: Pm

Mis meist saab, on see suur küsimus, millele püüab vastata Tartu kesklinna üldplaneering. Kas hästi või halvasti, sõltub vaatenurgast. Kindlasti saab öelda, et suur töö on ära tehtud, sest 2010. aastal algatatud planeering on läbinud keskkonnamõjude hindamised, peetud on eskiisi arutelud, vaidlused ametkondade ja huvirühmade vahel ning linnavalitsuses.

On olnud ka hoogsaid kannapöördeid, näiteks Holmi ehk Atlantise ümbruse uuesti hoonestamise asjus. Pikalt oli linna hoiak, et enne tuleb hoonestada avarad tühermaad, alles siis minna parkidesse ehitama, kuid nüüd on see muutunud.

Neljapäeval sai sai sotsist abilinnapea Jarno Laur volikogus tõdeda, et linnavalitsuse hinnangul on planeering küps vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule saatmiseks. Planeeringulahenduse tutvustus oli pikk ja põhjalik ning pikitud kaunite fraasidega: «Kesklinn peaks olema see magnet, mille ümber Tartu püsib kompaktsena», «Planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnast sümbioos, mis hõlmab endas ajaloolist traditsioonidega ülikoolilinnakut, kaasaegseid töökohti, kaasaegset majandust, aga ka administratiivfunktsioone, mida Tartu-suurune linn pakub mitte ainult oma kodanikele, vaid terve Lõuna-Eesti elanikele», «Tahame, et inimestel oleks põhjust kesklinnas rohkem olla».

Laur rääkis ka sellest, et intensiivsemaks muutub jõekallaste kasutamine, mis lihtsamalt öeldes tähendab Holmi, endise jõesadama ja katlamaja piirkonna taas- või uushoonestamist. Holmi kohta ütles Laur muu hulgas põhjenduseks, et see peaks aitama kesklinnaga paremini siduda Ülejõe piirkonna, mis praegu mõjub perifeersena.

Laur rääkis ka teiste pargialade täisehitamisest. Näiteks Vabaduse puiestee äärde Poe ja Uueturu tänava vahele on kavandatud kunstimuuseumi ja raamatukogu ehitamise võimalus. Hoonestada on plaanis park Vanemuise teatri ja kaubamaja vahel. Hoonestust on lubatud ka Ülejõe pargi tagumisse soppi, kus ümber praeguse Oeconomicumi on võimalus ehitada ülikooli uusi maju.

Tavapäraselt oli koalitsioon küsimuste voorus tagasihoidlik, kuid opositsioon lubas endale mitmeid, ka kriitilisi pärimisi.

IRLi esindaja Ene Ergma tuletas meelde arhitektuuri- ja ajaloosõprade rühmituse võitlust Holmi tänava ja Uueturu tänava vahele jälle (kergliiklus)silla rajamise pärast. Laur tõrjus ettepanekut, öeldes, et ehitada Võidu sillast viiekümne meetri kaugusele veel üks sild on keeruline, kui mitte mõttetu, arvestades veel seda, et laevad peavad silla alt läbi mahtuma.

See võitlus ei ole ilmselt lõpetatud, sest silla üks eestkõnelejaid, ajaloolane Andres-Teet Merisalu on endiselt ülikriitiline ka linnavalitsuse seisukoha suhtes mitte taastada Holmi tänavat. Linnavalitsuse hoiak on, et kui Holmi pargi hoonestamiseks – suur konverentsikesksus ja riigimaja – tuleb arhitektuurivõistlus, on Holmi tänava markeerimise võimalus soodustatud. Küsimus on Merisalu arvates aga selles, et kuigi sõnades väljendab kesklinna üldplaneering ajaloost hoolimist, pole see mitmes paigas siiski nii. Ajalooline tänavavõrk on Merisalu hinnangul väärtus ja näiteks Saksamaal on sellest aru saadud.

Merisalu viitas ka planeeringust kumavale väljavaatele, et uus maja tähendab tervet kvartalit, nagu see mitmel puhul Tartus läinud ongi. Ei ole ju ka juttu Kauba tänava uuesti loomisest. Promenaadi tänava taastamise võimaluse on linn juba maha mänginud, on vaid tänavasilt tagahoovis.

Üks põhimõttelisi vaidlusi ajaloo väärtustamise üle võiks tõusta ka Riia mäel, kus on ettepanek arvata miljöökaitse alt välja Tähe ja Võru tänava nurga hoonestu ning ehitada sinna asemele suurlinlikud korrusmajad, nagu on kõnealuse platsi teistes külgedes.

Vabakunna linnavolinik Jüri Ginter seadis kahtluse alla, kust ikkagi tulevad elanikud, et täita uued korterid.

IRLi esindaja ärimees Jaak Nigul oli samavõrd kriitiline plaani suhtes luua hoogsalt juurde äripindu, mida Eestis on juba praegu rohkem kui naabermaades.

IRLi kuuluv Aivar Riisalu osutas, et kui tahta vanalinna ühel ajal rohkem elanikke ja rohkem ärisid, kipuvad konfliktid tekkima.

Jutuks tuli veel kesklinnas autoliikluse ja tänaval parkimise piiramine, leevenduseks oleks parkimismajade rajamine. Siinkohal on huvitav vaadata, kuidas varem kultuurikantsiks ehk raamatukoguhooneks mõeldud Vabaduse puiestee äärsest krundist on saanud parkimismaja asukoht. Vaatega läbi pargipuude Emajõele.

Sotsiaaldemokraat Kadri Leetmaa viitas aga tõsisele ja Tartut teravalt mõjutavale probleemile: linna ümber käib lakkamatu üleplaneerimine, mistõttu linn kaotab elanikke ja maksumaksjaid. Et sellele natukegi vastu seista, peab ka Tartu suutma pakkuda häid krunte.

Kesklinna üldplaneering on avalikul väljapanekul 19. oktoobrist 19. novembrini, planeeringuga saab tutvuda Tartu kodulehel, raekoja infokeskuses ning Küüni ja Poe tänava nurgal infostendidel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles