Tartu taotleb riigi saastekvootide müügitulust 265 miljonit krooni ühtekokku 41 koolimaja, lasteaia või muu ühiskondliku hoone energiasäästlikumaks remontimiseks, töö võib alata juba tuleval aastal.
Saastekvoodi müük aitab Tartul koole remontida
28. oktoober 2010, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kasutamata heitmekvootidega kauplemisest saadav tulu on juba ajendanud meedias hulga positiivseid pealkirju küll riigile kuuluvate koolide, sotsiaalobjektide ja päästedepoode energiasäästlikumaks muutmisest või kortermajade energiasäästu panustamisest.
Eelmiseks esmaspäevaks ootas rahandusministeerium omavalitsustelt taotlusnimekirju hoonetest, mida soovitakse saastekvoodi müügi tulust remontida.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles, et Tartus kokku pandud nimekirjas olid peamiselt koolid ja lasteaiad. Eelistatud on objektid, mille remontimine annab võimalikult suurt energiasäästu ja samas on ka otsese kasu saajate hulk suur.
Suured ootused
Sasi sõnul ei ole teada, kui suur summa saastekvoodi müügi tulust Tartu haridusasutuste remondieelarvet turgutab, kuid loodetavasti võiks see olla suurusjärgus 150 miljonit krooni.
Tõhus abi, arvestades Sasi suvist ütlemist, et Tartu koolide remondivajadus on poole miljardi krooni ringis. Kvoodiraha abikõlblikud on aga üksnes energiasäästu andvad tööd. Kõne alla ei tule hoone lausremont.
Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson, kes Tartu taotlusnimekirja koostamise eest hea seisis, ütles, et peamised plaanitavad tööd on fassaadide, soklite või katuslagede soojustamine, keskküttesüsteemide kapitaalremont, mõnel pool ka ventilatsiooni remont ja akende vahetus.
Taotlejatelt nõuti remondiraha vajavate hoonete pingeritta seadmist, Tartu pani esimeseks vene lütseumi, kus otsese kasu saajaid on 720 ja loodetav energiasääst remondi tulemusel 22 protsenti.
Järgnesid Reiniku gümnaasiumi, Tamme gümnaasium, lasteaed Rukkilill ja Forseliuse gümnaasium. Koolide ja lasteaedade kõrval on nimekirja mahtunud ka Anne sauna ja Tamme staadioni hoone.
Küsitud remondiraha on erinev, mõnele majale 15 miljonit krooni, mõnele ka alla miljoni.
Linnapea Urmas Kruuse ütles, et tema andmeil võib saastekvoodi müügi raha linna käsutusse jõuda isegi juba tuleva aasta esimeses pooles. Samas on seatud tähtaeg, et raha peab olema kulutatud 2012. aasta lõpuks.
Nimekiri koos
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits ütles, et omavalitsuste objektide nimekiri sai kokku selle nädala esmaspäeval. Praegu on andmed analüüsimisel ning väljatöötamisel on valikukriteeriumid.
Rahandusministeeriumil on kavas esitada valikukriteeriumid valitsuskabineti 4. novembri nõupidamisele otsustamiseks.
Eesti 226 omavalitsusest esitas oma taotluse 178, objekte oli 634 ja taotluste kogusumma 2,7 miljardit krooni.
Jagamisele minev rahasumma sõltub kvoodimüügi läbirääkimistest.
Praegu ei ole omavalitsuste objektidele suunatud summat määratud. Omavalitsuste taotluste alusel koostatud nimekirja järgi jätkab Eesti kvoodiostuhuvilistele võimaluse pakkumist sellesse meetmesse energiasäästu eesmärgil investeerida.
Ostuhuvi selgumisel määratletakse lähemalt leppe sisu ja tingimused nii ostja huve kui Eesti ettepanekuid arvestades ning selle käigus võidakse täpsustada ka objektidega seotud andmeid, märkis ministeerium.
Rahastuse saanud objektide remonti korraldab Riigi Kinnisvara AS.
Kvoodiraha Tartusse
• Tartu taotlusnimekirja esitosin
1. Vene lütseum 11,97 mln
2. Reiniku gümnaasium 8,85 mln
3. Tamme gümnaasium 8,1 mln
4. Lasteaed Rukkilill 2,92 mln
5. Forseliuse gümnaasium 2,75 mln
6. Descartes´i lütseum 11,19 mln
7. Lasteaed Kelluke 8,8 mln
8. Lasteaed Kannike 6,75 mln
9. Kunstigümnaasium 14,05 mln
10. Raatuse gümnaasium 15,45 mln 11. Kivilinna gümnaasium 13,8 mln
12. Veeriku kool 13,9 mln
Objekte oli nimekirjas 41, taotluste kogusumma 265 mln kr.
• Tartumaalt esitas taotluse veel 14 omavalitsust, neis oli 33 objekti, taotluste kogusummaks 96 mln kr.
• Üle Eesti esitas taotlusi 178 omavalitsust – 634 objekti kohta kogusummas 2,7 mld kr. Eestis on 226 omavalitsust, seega ülejäänud kas ei esitanud või ei esitanud tähtajaks.
Allikad: Tartu linnavalitsus, rahandusministeerium