Helilooja viib teatripubliku linnadžunglisse

Miina Härma gümnaasiumi, Viljandi kultuuriakadeemia levimuusikuna ja Eesti muusikaakadeemia kompositsiooni erialal 2004 lõpetanud Tauno Aintsi (35) selja taga valmistuvad tantsijad ja muusikud «Mowgli» prooviks.

FOTO: Sille Annuk

Helilooja ja ansambli Genialistid liige Tauno Aints sõitis Tartusse oma muusika järgi valmiva tantsulavastuse «Mowgli» proovi ning oli sunnitud autos kuulama kahe väga noore DJ lemmiklugusid.


Ütlesite ennist telefonis, et sõitsite teisipäeva hommikul Tartusse ja olete siin esietenduseni. Kui palju olete Tartus varem «Mowgli» pärast käinud?

Töötan ja elan Tallinnas, aga minu lapsepõlv möödus Tartus. Ma tulen siia alati suure sooja südamega. Mu vanemad elavad Tartus ja mu vend perega elab Tartus, siin on ka paljud sõbrad, tuttavad ja koolikaaslased. Ka endised bändikaaslased, nii et kui ma Tartus käin, astun ma tavaliselt ikka Genklubist läbi.

Ainult «Mowgli» pärast... Septembri alguses olid orkestrimuusika proovid. Kuna etendustes kasutatakse ka veidi fonogramme, siis neid salvestasime Forwardsi stuudios nädalapäevad augustis.

Mida saab «Mowglis» näha ja mis laadi muusikat kuulata?

Mulle tundub, et see lavastus on ühe noore inimese elus ette tulevatest valikutest ja nendega kaasnevatest lahendusvariantidest.

Mulle on olnud alati põnev sulandada, ühendada muusika eri žanre, mängida muusikaliste väljendusvahenditega. Vanemuine pakkus välja sümpaatse orkestrikoosseisu – sümfooniaorkester, rokkmuusikast tuntud instrumendid ja sinna juurde ooperikoor. Läksin selle peale põlema...

Millisel kohal teie loomingus on «Mowgli»?

«Mowgli» on minu esimene kahevaatuseline suurvorm. Esimene tõsisem lavaline suurvorm «Aeg armastada» tuli esiettekandele Birgitta festivalil 2009 Mare Tommingase lavastuses, selle esialgne mittelavastuslik ettekanne leidis aset Vanemuise kontserdimajas vabariigi aastapäeva puhul 2008.

«Mowgli» on vist mõeldud rohkem noorele vaatajale. Teie loomingus on mitme lastelavastuse ja Buratino-saate muusika. Millest tuleb selline ealine kallutatus?

Mul on endal kaks last, Alfred saab kohe neljaseks ja Georg on kaheksane. Ma arvan, et neil on oma osa selles. Aga teiselt poolt – ma töötan vastavalt esitatud väljakutsetele.

Georg muidugi võib vabalt «Mowglit» vaatama minna, aga kas ka Alfred ja poiste tartlastest vanaisa-vanaema?

Jah, võivad küll. Ma arvan, et see lugu, mida lavastus räägib, võiks olla mõistetav east sõltumata. Lavastuses on kujundid ja karakterid, mis kehtivad nii loomade maailmas ja džunglis kui ka inimmaailmas ja väljaspool džunglit. Publiku ees on mingid üldistused ja üldistavad käitumised, mis on universaalsed.

Rudyard Kiplingi raamatus «Mowgli» on elutark karu Baloo, kes õpetab inimlaps Mowglile džunglitarkusi. Kas tantsulavastuse «Mowgli» muusikas on Baloo kujutamiseks mingi instrument? Ja kas on mingeid teisi kindlate tegelastega seotud pille?

Lavastuses on üks pilt, milles Baloo õpetab Mowglit. On loodud Baloo karakter, mida väga kujundlikult esitab balletitantsija Aivar Kallaste. Ja näiteks šaakalid on lavastuses seotud kindla löökpilliga orkestris – raganellaga.

Löökpillide osakaal on selles koosseisus üsna suur. Orkester on olnud superhea koostööpartner, nagu ka dirigent Aivo Välja.

Mil määral aitas «Mowgli» muusika kirjutamisele kaasa koostöö Mare Tommin­ga­sega?

Väga palju. Alates eelmise aasta sügisest, kui ma kirjutamist alustasin, käis see töö vaheldumisi väikeste pausidega. Kui mingi osa muusikast sai valmis, saime kokku ja arutasime seda, täpsustasime karaktereid, proovisime ühte ja teist teed minna. Käis pidev ehitamine.

Kui Vanemuine ja Mare Tommingas ei oleks «Mowglit» ideena välja pakkunud, siis seda teost ei oleks sündinud.

Mida suuremat tuleb pärast «Mowglit» lähemal ajal kuulajate ette?

Üliõpilased teevad ettevalmistusi järgmise aasta Gaudeamuse festivaliks Vilniuses. Minu käest telliti selleks «Loomiselugu» Anzori Barkalaja tekstile.

Seda teost esitavad üheskoos üliõpilassegakoor, -meeskoor, -naiskoor, rahvatantsijad, puhkpilliorkestrid ja folkansambel. Noodi andis välja Tartu Üliõpilasmaja Kulno Kungla juhtimisel. Muusika on juba salvestatud, et oleks võimalik seada liikumist.

Mängisite aastail 2002–2007 ansamblis Genialistid, mis on viimasel kolmel aastal olnud vakka. Kas on võimalik avaldada fännidele lootust, et Genialistid taas mängudeks kokku saavad?

Ma ei tea, ma ei oska öelda... Aga miks mitte, kunagi, mingi aja pärast... Mul on küll alati hea meel bändikaaslasi näha.

See oli üks vagu, mida mööda oli võimalik ja teinekord ka tore käia, aga mulle tundus, et see ei ole selline vagu, mida ma kõrge vanaduseni tahaksin ajada.

Kuid Genialistides veedetud aeg, tookordsed loomingulised mõtted ja valikud on mind kindlasti väga meeldivalt mõjustanud ja saatnud. Mul on selle üle ainult hea meel.

Millist muusikat kuulasite autos, kui teisipäeval Tartusse sõitsite?

Kuna ma võtsin oma lapsed kaasa, siis olid nad autos DJ-d. Alustasime Lenny Kravitzist. Tavaliselt meeldib neile ka «Star Warsi» filmi soundtrack’e kuulata, aga seekord nii ei läinud.
Kui üksi sõidan, klõpsin raadiojaamade vahel, sageli aga lülitan raadio välja ja naudin ühtlast autosõidufooni.

Tagasi üles