Satelliitkured asusid mullusest paar nädalat varem teele

Sookurg Ahja 4 (vasakul).

FOTO: Aivar Leito

Käes on taas lindude sügisrände periood. Koos teistega asusid teele oma kodukandis suvitanud satelliitkured Ahja 4 ja Savimäe. Linnud lendasid 10. septembril koos Eestist ära, kuid Lätis sattusid erinevatesse parvedesse.

Praegu asub sookurg Savimäe Lätis ning Ahja 4 Põhja-Valgevenes. Mullu asus viimane näiteks rändele alles 24. septembril.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Aivar Leito arvas, et põhjus, miks satelliitkured tänavu Eestist nii vara lahkusid, võib seisneda selles, et neil on käsil juba kolmas ränne ning linnud on aastatega rohkem iseseisvunud.

Taas Etioopiasse

Tänavu algas vanemteaduri sõnul esimene rändelaine 7. septembril. «Mina aimasin, et rändelaine tuleb, selles ma ei eksi, kuid see, et nad nii vara läksid, oli minule ka üllatus,» ütles Leito. Ta lisas, et tõenäoliselt leidsid satelliitkured endale sobiva rändeparve ja läksid kaasa.

Ahja 4 on kaks viimast aastat kasutanud Ida-Euroopa rändeteed ja läinud talvituma kuuetuhande kilomeetri kaugusele Etioopiasse. Leito arvas, et sookurel on tee Etioopiasse selge ning suundub ka sellel aastal taas samasse paika.

Savimäe on kasutanud aga Kesk-Euroopa rändeteed ja talvitunud Alžeerias. Ornitoloog arvas, et tõenäoliselt suundub praegu Lätis peatuv Savimäe peatselt Ungari poole ja sealt edasi kasutab sama teed, mis eelmisel aastal, ning suundub taas Põhja-Aafrikasse.

Ahja asus eelnevad aastad teele umbes kaks nädalat hiljem. 2013. aastal jõudis ta talvituskohta 20. novembril ja 2014. aastal 27. oktoobril. Kuigi Ahja 4 läks tänavu varem teele kui mullu, ei tähenda see Leito kinnitusel veel seda, et lind jõuab rutem talvituskohta kui eelmisel aastal.

Uued teadmised

Satelliitkurgede Ahja 4 ja Savimäe rännak on ainulaadne sookure uurimise loos ja mitte ainult Eestis. Iga rändega saavad ornitoloogid lindude kohta uusi teadmisi.

Ahja 4 on esimene sookurg, kelle teekonda on võimalik olnud jälgida rändel Etioopiasse ja tagasi, ning seda juba kolmandat aastat järjest.

Eesti maaülikoolis oli tänavu teadusrahade jaotamine ning üks osa rahast on Aivar Leito sõnul broneeritud kahe uue päikesepatareiga saatja jaoks. «Kui raha saame, on lootus, et järgmisel aastal paigaldada lisaks veel kaks satelliitsaatjat ühele vanemale sookurele kui ka tema pojale,» rääkis Leito.

Tagasi üles