Emalätte allikas on suutnud veidi koopaesist puhastada

Emalätte koobas Taevaskojas kaks aastat pärast varingut. Foto: Risto Mets

Möödunud on veidi enam kui kaks aastat sellest kurvast päevast, mil Lõuna-Eesti üks põnevamaid loodusmälestisi - Ahja jõe ääres Väikese Taevaskoja liivakivipaljandi kõrval asunud Emalätte koobas - sisse varises.

Ekspertide hinnangul põhjustas loodusmälestise matnud maalihke 2013. aasta 27. juuni õhtul Taevaskoda tabanud äikesetorm. Mõned avaldasid ka arvamust, et ehk on õnnetuses oma osa ka riigil endal, kes mõtles liiga palju külastajate mugavuse peale ning rajas järsule nõlvale tugeva trepi, mille kandurid löödi pinnasesse.

Selge on üksnes see, et endisel kujul ei taastu loodusmälestis enam kunagi. Jätkuvalt seisavad kohas, kus varem asus iidne koopasuu, kõrgelt kaldalt alla vajunud puutüved ja suur hulk liiva.

Veevool allikast, mis peaks uskumuse järgi parandama silmanägemist, pole aga peatunud. Allikas on suutnud koopa eest minema kanda märkimisväärse koguse pinnast ning säilinud osa kunagisest sügavast koopast on tulnud natuke nähtavale.

Kui pärast varingut kaalusid keskkonnatundjad, kas tasuks koopaesine lahti kaevata, siis peale jäi arvamus, et looduses juhtunusse ei ole tarvis sekkuda. Samuti ei saa koopasuu juures välistada uusi varinguid.

Emalätteks nimetati Taevaskoja liivakivipaljandi naabruses asunud umbes kaks meetrit kõrget, kaheksa meetrit laia ja 14 meetrit sügavat koobast, mille moodustamisel on oma roll olnud kalda seest välja voolaval selgeveelisel allikal.