Pika aja järel on Tartu kabetajail põhjust rõõmu tunda, sest kiirkabe vastne Eesti meister on Algo Laidvee (48).
Algo Laidvee tuli kiirkabe Eesti meistriks
Pühapäeval Tallinnas malemajas peetud turniirile kogunes 25 kiirkabetajat. Põhiturniiri järel jäid esikohta jagama Konstantin Selli Nõmme kabeklubist ja Algo Laidvee Tartust. Võitja selgitamiseks läks tarvis järelmatši.
Järelmatš viidi läbi välkkabe süsteemis, rääkis vastne meister. «Vastane eksis avangus ja nii õnnestuski tiitel võita,» märkis Laidvee. Kolmandaks tuli turniiri kõrgeima asetusega mängija Raivo Rist Hiiumaalt.
Konkurents oli turniiril kõva. Kaasa lõi kuus meistersportlase tasemel mängijat, tõdes Laidvee. Ta lisas, et oli see oli tema esimene meistritiitel, mille ta on saanud nn laua taga istudes. Varem on ta tulnud ühe aasta jooksul kolmekordseks Eesti meistriks vene kabes, brasiilia kabes ja pöördkabes.
Laidvee mängib kabet tõsisemal tasemel 1991. aastast. «Kabe pole lihtne mäng,» lausus Laidvee. Ta lisas, et kõik algab juba käepigistusest vastasega. Nimelt loeb kogenud kabetaja käepigistusest välja, kas vastane on enesekindel või kõhklev.
Kui kõrvaltvaatajale tundub, et kabetajad lihtsalt istuvad laua taga, siis tegelikult kurnab see mäng ka füüsiliselt ja kõik lihased on pingul, tõdes Laidvee. Oluline on ka õnnefaktor, sest lõppude lõpuks võidab ikka see, kes vähem eksib.
«Selle mängu juures on ka väga tähtis, et närvisüsteem alt ei veaks,» ütles Laidvee. Mõnda häirib teiste mängijate tegevus, teist jälle õuest kostvad helid, loetles Laidvee. Samuti peab mängijal olema plaan, mida ta tahab saavutada.
Treenib vastne Eesti meister koos teiste kabehuvilistega Kaunase puiesteel päevakeskuse saalis. Sinna kogunetakse mängima igal nädalal ning kabetajaid on tavaliselt 12–14. Maletajaid on rohkem, tavaliselt 20.
Lisaks oma treeningutele tegeleb Laidvee ka lastega. Tal on kaks juhendatavat, kes Eestimaa talimängudel saanud Tartu valla võistkonnas kuld- ja pronksmedali.