Koer Fanta ilmus pühapäeval koos oma peremehega sadamasse ja koer kohe ründas vana inimest, hammustas teda jalast. Ei tea, mis saab, oleme selle koera vastu võimetud. Fanta on ju varem kah meil inimesi purenud.
Piirissaare vallavanema Maria Korotkova veerg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud kolmapäeval olid saare peal külalised, Tartu maavanem Esta Tamm oma töötajatega ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel oma töötajatega tulid siia. Oli naerusuine tuju, puudutasime kõiki teemasid.
Valus punkt oli meie tühjalt seisev valge kirik. Küsiti, miks me ei anna seda üle riigile. Aga selle ehitasid ju kohalikud inimesed. Ning kuna meil õigeusklikke praegu pole, siis me selle kirikuga ei tegele. Võõrale me seda ei anna, sest on oht, et projektide kaudu mahutatakse sinna miljonid kroonid, kirikuga tehakse rahapesu ja pärast avatakse seal kõrts.
Kohale oli toodud üks provokaator, kes oli saare peale solvunud. Mina seda inimest ei tunne, aga ta ründas mind ja rikkus hea tuju. Muudkui kiunus, et on vaja lambaid pidada. Nähtavasti pole see kiuslik inimene loomi üldse näinud ega kujuta ette, mis hinnaga tuleks siia loomaarst tuua.
Sama provokaator vaidles minuga, et ma ainult kaeban, ei tee midagi. Palusin faktid esitada, aga kohe härra põgenes ära. Teistele näitasin meie saavutusi. Rahvas on meil eluga rahul, elame vabalt, meil on kindel usk, ei karda me euroraha kah. Alati on võimalik oma peenardel midagi kasvatada ja kala püüda, mõnikord õnnestub midagi saadagi.
Pärast hakkas see mees mind süüdistama, miks pole tehtud valla üldplaneeringut. Vastasin: karista mind selle eest, et nii palju maad meil on riigiga reformimata. Kahe küla elanikud ikka veel ootavad maa tagastamist.
Need asjad on seotud Venemaaga, sest paljud meie inimesed peavad sealt arhiivist dokumente otsima. Minust ei sõltu midagi. Mu vanaemal oli palju maad ja mind ei huvita, kas see oli Vene või Eesti poolel. Lihtsalt tahan oma maad ja kõik. Nii on siin paljudega.
Lõpuks too inimene palus teatada, mitu majapidamist tahab digiboksi. Me kõik 60 tahame. Aga me ei saa ju ühe antenniga Vene ja Eesti televisiooni vaadata, vanad inimesed ei oska oma väsinud kätega antenni ümber paigutada.
Mees teatas, et ta teeb projekti ja saame digiboksid tasuta, ainus tingimus on, et peame Eesti televisiooni vaatama. Meil oli ja on selle vastu alati huvi, aga meie ju ei ole süüdi, et keegi onu otsustas meilt Eesti televisiooni ära võtta. Kahtlane, et selline närviline mees mõne projekti teeb.
Pakkusin, et teeme eksperimente minu majas. Las paigutavad, siis tuleks selgus, mis asi too digiboks on ja kuidas seda kasutada võiks. Selge ju, et varsti küsivad kuutasu. Aga meie oleme harjunud iga uut asja põhjalikult arutama.