Suguvõsauurijad näitavad perepuid ja otsivad eestlasi terves maailmas

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mall Pendini kahe meetri kõrgune suguvõsapuu.
Mall Pendini kahe meetri kõrgune suguvõsapuu. Foto: Erakogu foto

19. septembri hommikul on kõik huvilised oodatud Tartu Ülikooli raamatukogus asetleidvale Eesti Genealoogia Seltsi 25. tegutsemisaasta juubelikonverentsile «Eestlased maailmas» ning pärastlõunal sugupuude näituse avamisele.

Näitus «Suure südame ja ärksa vaimuga» on juba tükk aega mööda Eesti maakondi ringi rännanud ning jääb ülikooli raamatukokku oktoobri alguseni. Selle on kokku pannud Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna juhataja Tiina Tafenau.

Oma sugupuu koopia on näitusele andnud ka Eesti Genealoogia Seltsi Tartu osakonna juhataja Mall Pendin, kel on õnnestunud üles leida oma esivanemad aastast 1630.

«See on olnud tõesti suur õnn, et nii on juhtunud,» lausus Mall Pendin ise. Tema sugupuu näeb välja kui üks suur seinapannoo, mille kõrgus on kaks meetrit ja laius umbes 80 sentmeetrit. Sel on kujutatudki tugevate juurtega laia võraga puud, mille okste vahelt näeb vanemate ja vanavanemate ning paljude teiste sugulaste fotosid.

Mall Pendin tunnistab, et on suguvõsauurimisse väga kiindunud. «Kui ma midagi leian, siis olen otsekui pilves,» märkis ta. «Genealoogiast on saanud mu suur kutsumus, mis mind elus püsti hoiab.»

Mall Pendin on erialalt agronoom, väga suur raamatusõber ning ajaloohuviline. Genealoogiaseltsi Tartu osakonda on ta juhtinud 10 aastat. Ta ise saab järgmisel aastal 77-aastaseks.

Pendin arvas, et ta huvi tekkimises võib süüdi olla vanaisa õde, kes jutustas lugusid ja kirjeldas seda, kui suured olid vanasti pered ja kuhu kõik läksid või rändasid. «See on nii huvitav ja põnev teema ja ma ei oska seda uurides kuidagi piiri pidada,» lausus Mall Pendin.

Lõpuks väljendas Mall Pendin oma kahjutunnet selle üle, et seltsi liikmeskond muudkui väheneb – vanad kaovad ära ja noori tuleb juurde harva.

«Vast õnnestub meil selle juubelikonverentsiga seltsile pisut reklaami teha,» sõnas ta lootusrikkalt.

Laupäeval kell 10 algava konverentsi avasõna lausuvad seltsi esimees Raivo Maine ning seltsi liige, Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.

Esimeseks ettekandeks saab sõna seltsi auliige, ajaloolane ja poliitik Aadu Must, kes räägib oma lemmikteemast – eestlastest Venemaal. Samuti kuuleb ettekandeid Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadurilt Anu Korbilt, kes kõneleb Venemaa eestlaste järeltulijatest, ning Tartu ülikooli teadurilt Kaja Kumer-Haukanõmmelt ja Eesti Isikuloo Keskuse asutajalt Fred Pussilt, kes räägivad eestlastest välismaal ja sellest, kuidas neid sealt üles leida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles