Elektriteater alustab kuuepäevase programmiga ja kohtub tulevikuga

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Elektriteater (Lai 37) eesotsas visionäär Andres Kautsiga (pildil kõnelemas ekraani juures) korraldas tänavu veebruaris sõbrapäeval toidukino seansi. Toidukino huvilised võiksid olla uuteks elamusteks valmis 11.-15. detsembrini.
Tartu Elektriteater (Lai 37) eesotsas visionäär Andres Kautsiga (pildil kõnelemas ekraani juures) korraldas tänavu veebruaris sõbrapäeval toidukino seansi. Toidukino huvilised võiksid olla uuteks elamusteks valmis 11.-15. detsembrini. Foto: Kristjan Teedema

Vaatajate poolt üha enam tunnustatud Tartu Elektriteater alustab teisipäeval oma uut hooaega soome väga kuulsa režissööri Aki Kaurismäe filmide linastamisega. Huvitavat vaatamist leidub ka edaspidi, kusjuures näiteks 21. oktoobril leiab aset maratoniline otseühendus tulevikuga.

Vaatajate tunnustus on väljendunud üha kasvavas osavõtus. Elektriteatri visionääri Andres Kautsi arvepidamise järgi käis mulluse hooaja seanssidel 1. septembrist 15. juunini ühtekokku 15 600 kinolist.

Nagu Kaurismäki soovib

Uue hooaja alustuseks tulevad filmikunstihuviliste ette esimest korda Eestis kõik Kaurismäe 16 täispikka filmi. Need linastuvad alates teisipäevast kuuel järjestikusel õhtul 35-mm filmilindi pealt. Elektriteater talitab seega just nii, nagu suure digikino vastasena tuntud Kaurismäki seda soovib.

Elektriteatri programmi eest hoolitseja Mihkel Salk teatas, et kuulsa soomlase loomingu kõrval on kavas ainukordselt Eestis näidata prantsuse režissööri Auberi Edleri dokfilmi «Oli kord… Le Havre» kärpimata varianti, mis annab vaatajale võimaluse visata pilk Kaurismäe uusima filmi «Le Havre – Sadamalinn» valmimise ajal tehtud intervjuudele ja mõtisklustele.

Lähemas tulevikus on muu vaatamisväärse kraami hulgas taas kavas Fritz Langi 1927. aasta linateos «Metropolis». Seanss on 26. septembril Elleri kooli Tubina saalis (Lossi 15), kus linateost täiendab ansambli Phlox muusika.

17. oktoobril on Elektriteatri kavas Eesti animatsiooniõhtu. Külas on loominguline kooslus Girlin Bassovskaja (Jelena Girlin ja Mari-Liis Bassovskaja). Vaadata saab nende ühisloomena valminud animafilme.

Tulevik 21. oktoobril

Ettevaatlik tuleb olla 21. oktoobril, mil Elektriteater suunab oma vaatajad rohkem kui kuus tundi vältavale «Tagasi tulevikku» maratonile Kammivabriku klubis (Teguri 26).

Režissöör Robert Zemeckise filmitöös rännati välgu ja paugu saatel ajas tulevikku lendavate autode juurde. «See päev, kuhu tulevikus rännati, ongi 21. oktoober 2015, ning sel puhul tulevad näitamisele kõik kolm sarja kuuluvat filmi selleks puhuks spetsiaalselt Kammivabrikusse üles ehitatud temaatilises kinosaalis,» lisas Andres Kauts.

Pisut kaugemasse tulevikku vaadates: 13.-29. novembrini toimub Pimedate Ööde filmifestival. Tänu sellele, et kaks aastat tagasi korraldatud kaasava eelarve hääletusel toetasid tartlased Elektriteatrisse uue digitaalse kinoprojektori ostu, saab PÖFF esmakordselt ulatuda sellesse kinno kõigil samadel päevadel nagu Tallinnas.

Toidukino huvilised võiksid olla Elektriteatris elamusteks valmis 11.-15. detsembrini.

Filmidele pilku heites

Eeloleva hooaja filmidele pilku heites märkis Andres Kauts, et tartlastele võiks eriti huvi pakkuda Madis Ligema «Kuidas ehitada kosmoselaeva», mis räägib tudengisatelliidi ehitamisest ja kosmilistesse kõrgustesse läkitamisest. Linastub ka värskete lühifilmide kassett, milles on muu hulgas Tartu filmindusfirma Plank Film kaastootmisel valminud ning tartlase Mehis Heinsaare jutustusel põhinev «Liblikmees».

Tulemas on ka Veiko Õunpuu peaaegu olematu eelarve ning Hooandjate abiga tehtud «Roukli», Dorian Supini meditatiivne portreefilm «Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan», moetööstusest ja disainer Reet Ausi maailmamuutmisplaanist pajatav «Moest väljas», Toomas Järveti dokfilm «Rough Stage» tantsukoolist Palestiinas, jmt.

Ja lõpuks – vaadata saab ikka ka mitmeid Euroopa ja maailma filmikunsti uuemaid ja paremaid filme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles