Alatskivi mõisnikul Arved Georg von Nolckenil kulus oma perele lossi ehitamiseks viis aastat. Selle veidi enam kui saja-aastase hoone taastamiseks läks kümme aastat ja ligi 30 miljonit krooni.
Paruni kodust puudub veel mööbel
27. oktoober 2010, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen siin kogu aeg midagi oodanud,» muheles Alatskivi lossi taastamist korraldava sihtasutuse Alatskivi Loss juhataja Külli Must. Kõigepealt ootas ta, et lossi laed saaksid juba valmis. Siis tahtis ta paljastel seintel tapeete näha, siis läikivaid põrandaid.
Nüüd soovib Külli Must, et kardinad kohale jõuaksid. «Iga uus asi annab sellele hoonele nii palju juurde,» põhjendas ta oma naiselikku kärsitust.
Vorm ootab sisu
Vanas lossis on tõesti käes kardinate ja mööbli aeg, sest firmade Haspo ning Rand ja Tuulberg töötajad on idatiiva esimesel korrusel taastanud uhke galerii, peene buduaari ja paruniproua suursuguse magamistoa ning teisel korrusel üles vuntsinud külalistetoad.
Lossi läänetiiva ruumidesse jõudis parun von Nolckeni aeg tagasi juba mõne aasta eest.
Lossi restaureerimise lõpetamiseks kulus ligi üheksa miljonit krooni, ülejäänud raha läheb hoone sisustamiseks.
«Siia tuleb ampiirstiilis mööbel,» rääkis Külli Must paruniproua uhkes buduaaris, kus laes tiliseb klassikaline Maria Theresa stiilis kristall-lühter. «Siis jääb mulje, et Nolckenid on vaid korraks kodust ära läinud.»
Mööbel, kardinad, ekspositsioonid ja teisele korrusele tehtav helilooja Eduard Tubina muuseum peavad lossis paigas olema järgmise aasta maiks. «Lossist saab koht, kus kõik huvilised saavad näha, kuidas härrasrahvas oma ajal elas,» tutvustas Külli Must hoone tulevikku.
Järgmisena hotell
Loss on juba praegu ilus, aga kas sihtasutus suudab seda üleval pidada?
«Küll saame sellega kah hakkama,» kinnitas Külli Must. «Lossi pole kerge pidada, aga see pole võimatu. Meil on kõik läbi mõeldud.»
«Kui turundus on hea, küll siis see koht end ära majandab,» ütles sihtasutuse Tartumaa Turism juhataja Silvia Varik. «Alatskivi loss on väga eriline koht, mina tahaksin küll seal konverentse teha.»
Konverentse, seminare, kontserte ja pulmi peetakse lossis juba mitu aastat.
«Järgmisena võtame käsile kõrvalhoonete rendile andmise. Tahame, et rentnik teeks tallidesse hotelli,» rääkis Külli Must. «Meilt küsitakse väga palju, kas siin saab ööbida. Järelikult on hotelli vaja ja küll see siis ühel päeval valmis saab.»
Läks aega ja kulus raha
• Alatskivi vald sai lossi soomlasest rentnikult tagasi 1999. aastal.
• 2003. aastal sai loss uue kiltkivikatuse: 2,1 miljonit krooni tuli Euroopa Liidu Phare abiprogrammist, ülejäänu andsid Eesti riik ja vald.
• Projekteerimiseks kulus ligi 1,6 miljonit krooni Phare ja valla raha.
• 2005. aastal said Euroopa Liidu, Eesti riigi ja Alatskivi valla kokku 4,7 miljoni krooniga korda lossi läänetiiva ruumid, samuti tehti uus elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteem.
• 2007. aastal toetas riik 1,5 miljoni krooniga akende taastamist.
• Lossi restaureerimise lõpetamiseks ja sisustamiseks sai Alatskivi vald pisut üle 14 miljoni krooni eurotoetust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist, vald ja kultuuriministeerium lisasid ligi kaks miljonit krooni.
• Keskkonnainvesteeringute keskus rahastas välisvõrkude rajamist veidi üle miljoni krooniga ning mullu pargi korrastamist ja roosipeenarde tegemist ligi kahe miljoni krooniga, millele vald lisas pea paarsada tuhat krooni.
Allikas: Sihtasutus Alatskivi Loss