/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2010/10/26/455462t1h3138.jpg)
Läinud nädala pahameelepuhang tänavavalgustuse liigvarase kustumise pärast sundis linnavõime hommikuse lülitusega viivitama umbes kaheksani ja laste koolitee ei pea enam kulgema videvikus.
Pimedus pahandas poliitikuidki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pahameelepuhang puhkes, kui pärast kodanike mitmeid kurtmisi lehetoimetusse ja ka linna kodulehel andis Tartu linna tänavavalgustuse peaspetsialist Sven Ilves Tartu Postimehele lühikese intervjuu, kus kinnitas, et tänavatel on väga valge. Et tänavavalgustus kustub seitsmest ja kümmekonna minuti pärast lähebki päris valgeks.
Linlased nii ei arvanud. Näiteks Vanemuise valgustusala juhataja Andres Sarv osutas nii linnale kui toimetusele saadetud kirjas, et sebradel teed ületavad lapsed riskivad eluga, sest pimeduse tõttu on neid raske märgata.
Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni esimees Verni Loodmaa aga märkis veeruuudise ilmumise hommikul, et raha on linnal küll vähe, aga nii vaesed me ka pole, et tänavaid valgustada ei saa.
Pilvede all pime
Vanemuislasele Sarvele vastas Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, kes nentis, et tugevalt pilves ilmaga ja vihmasajus oli hommikune tulede väljalülitamine liiga varajane.
«Viimasel ajal juhime tänavavalgustust astronoomilise kella abil ja see võimaldab kulusid kontrolli all hoida,» selgitas Haak. «Negatiivseks küljeks on ilmastikutingimustega mittearvestamine – selge ilma korral võiks tulede väljalülimine toimuda teinekord varem, pilves sajuse ilmaga hiljem.»
Linnamajanduse eest vastutav abilinnapea Margus Hanson pahandust põhjustanud olukorda just ilmastiku muutusega seletaski: oli nädalapikkune selge taevaga periood, kui valgeks läks varem. Selle järgi oli lülitamise aeg rihitud. Siis aga tuli ootamatult pilvine periood ja lampide kustutamise järel mattus linn pimedusse.
Hanson lisas, et pimeda perioodi tekkimist soosis säästurežiimil elamine, sest linnaeelarve on pingeline. «Ta on olnud kokkuhoiule orienteeritud,» ütles Hanson Ilvese kohta, «vaatab võimalikku viimast piiri, kodanik tahab aga, et oleks võimalikult mugav ja turvaline liikuda.»
Juba läinud reedest pikendas linnavalitsus tulede põlemisaega. Sõltuvalt piirkonnast kustuvad tänavalaternad kuni 15-minutilise ajavahega, kuid umbes kell 7.45–8.
Pahameelt põhjustavate arusaamatuste vältimiseks nägi Hanson ainult üht abinõu – vastutavale ametnikule täpsustatud ülesande andmist. «Ta saab ülesande, et ei hoiaks iga viimast senti kokku, see ei ole meie huvides,» kostis Hanson.
Linnaeelarves tänavavalgustusele ette nähtud 7,4 miljonile kroonile on lisaeelarvest juurde tulemas veel 1,5 miljonit krooni.
Turvaprobleemid
Verni Loodmaa nentis eile, et õnneks on tänavavalgustuses asjad muutunud ja kell kaheksa tuled veel põlevad.
«Vahepeal tekkis olukord, kus pärast seitset kodunt välja minnes olid ülekäigurajad ohtlikult pimedad ja nähtavus vihmaga neetult kehv,» ütles Loodmaa. «Tänavavalgustus on koht, kus kokkuhoid peab käima mõistlikult, mitte inimeste turvatunde arvelt.»
Hotellindusega tegelev Loodmaa sõnas, et linna külalised on juhtinud juba suvel tähelepanu, et Tartu on pime, kuid turvalisus pole oluline kaubamärk üksnes hotellile, vaid ka linnale kui turismisihtkohale, ja valged tänavad on selle osa.
Tartu politseiosakonna juht Kaja Suur ütles pärast kolleegidega konsulteerimist, et tal ei ole andmeid, et hommikune kiirustamine tänavavalgustuse kustutamisega oleks kaasa toonud õnnetusi laste kooliteel.
Küll ütles politseijuht, et suvel, kui linnas lülitati tänavavalgustus öisel ajal välja, tekkis olukord, kus videoseire tegemine oli raskendatud. Politseil kadus kontroll kesklinnas toimuva üle. Tähelepanu juhtimise peale linn taastas valgustuse.