«No mis ta on, muudkui korja. Võtta on,» naeris tulundusühistu Vasula Aed töötaja Tea Põder eilsel päikeselisel päeval, endal üks ploomipang käes, teine vööl rippumas. Kas on raske töö see noppimine?
Ploomiaed on rikkalikust saagist lookas
10. september 2015, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Harjutatud ka 1968. aastast. Aga tänavu on ploomi kõvasti,» kiitis ta.
Vasula aias kasvab palju ploomisorte. Varased, nagu «Liisu» ja «Ave» on nopitud, praegu on järg «Emma Leppermanni» käes. Puud on tõesti mahlastest viljadest lookas, rasked oksad toestatud ja mõni lausa maadligi.
«Eelmisel aastal oli ploomi õitsemise ajal külm, isegi miinus neli oli, osa õisi hävis ja mõned sordid külm harvendas ära, need kannavad tänavu hästi palju, sest ei olnud talvel ega õitsemise ajal külma,» põhjendas Vasula Aia juhataja Imbi Rohejärv. «Puu sai puhata, aga ega see hea ei ole, hea oleks, kui igal aastal oleks normaalselt.»
Halb on rikkalik saak seepärast, et mõnel puul on viljad tihedalt kobaras nagu mesilassülem ja pole ruumi ühtlaselt suureks kasvada, on ka oht, et oksad lausa murduvad.
Vasula Aed kasvatab ploomi viiel hektaril. Saak müüakse lauaploomina, värselt söömiseks, sest konservitehastel pole kivide eemaldamiseks seadmeid, et teha kompotti või mehu. Ka oleks neil vaja väga suurt kogust.
Mitu tonni tuleb tänavune ploomisaak, ei saa Rohejärv veel öelda, sest saagikoristus alles algas. Uudis on aga see, et tänavu saab Vasula Aia ploome ka poodidest Viljade Maailma kaudu.
Varem olid puud liiga noored, et saada piisavalt suurt saaki ja mullu vähendas saaki külm. Vasula ploome saab osta ka kohapealt ja Tartu-Jõgeva maantee äärest. «Kes teab, see teab,» sõnas Rohejärv. Kes veel ei tea, siis maantee äärest võib ploome otsima minna tööpäeviti kella 11 ja 17.30 vahel.
Aga mida peaks aiapidaja tegema, et ploom hästi kannaks? «Väetama, ploom nõuab head agrotehnikat. Kui ei väeta, jääb kiduma ja on haigustele vastuvõtlik,» õpetas Rohejärv.
Tähtis on ka kevadine pritsimine enne õitsmist, sest muidu võib ploomivaablane võtta isegi kogu saagi. Tähtis on teada ka seda, et kõik sordid ei ole isetolmlevad, tolmeldamiseks on vaja kõrvale teisi sorte.