/nginx/o/2013/07/05/1876346t1h5455.jpg)
/nginx/o/2010/10/25/454989t1h1725.jpg)
Väikekandlel on ainult kuus keelt, kuid kombinatsioone, kuidas sinna sõrmi panna, piisavalt palju, et enne iga näpuliigutust tõsiselt mõelda.
Ka lasteaialaps tahab vaheaega pidada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuueaastasel Märten Lambil (pildil) kulub kõigest veerand tundi ja lihtne valss kuuekeelsel kandlel saab päris selgeks, muidugi väikese abiga õpetajalt Eva Väljaotsalt. Kuigi ta ühtegi pilli ei õpi, tabab ta loo kiiresti. «Aga meie lasteaiarühmast üks poiss mängib tšellot,» peab noormees vajalikuks ära märkida.
See, et koolis veel ei käida, ei tähenda ju, et vaheaega ei võiks pidada, täiskasvanudki võtavad tihti selleks ajaks puhkust. Ja nii tuligi Märten lasteaeda mineku asemel hoopis koos kaks aastat vanema õe Triinuga Eesti Rahva Muuseumisse pärimuspäevadele näputööd tegema ja pilli õppima.
Ja tema pole kaheksaliikmelises rühmas ainuke, ka teine kuueaastane, tõsise olemisega Liisa Matilda Palgi tuli vanema õe Grete Elanoriga kaasa.
Sama tähtis kui pilliõpe on pärimuspäevadel käsitöö ja meisterdamine. Eile õmblesid lapsed vilditükkidest mündi- või mobiilikotti, millele punutakse nöör ja toksitakse terava kidalise nõelaga värvilisest villast muster peale.
Käsitööõpetaja Raili Hollo rääkis, et lapsed käivad reedeni iga päev kaks tundi muuseumis meisterdamas. Mida või kui palju täpselt tehakse, oleneb sellest, kui kiiresti lapsed jõuavad.