Jalatsitootja värbaks meelsasti pagulasi

AS Samelin juhataja Leida Kikka. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartus tegutseva jalatsitootja Samelin omanik ja tegevjuht Leida Kikka oleks valmis esialgu palkama kolm kuni viis pagulast. «Seda teemat oleme arutanud, see ei ole mingi probleem. Meie uksed on neile avatud!» ütles ta.

Kikka pakuks pagulastele õmblejatööd ja võimaldaks neile ka korraliku väljaõppe nagu teistelegi töötajatele. Keelebarjääri ta probleemiks ei pea. «Meie ettevõttes ei tehta tööd suuga, vaid kätega. Ma aitaks neil täielikult integreeruda,» lausus ettevõtja.

Samelinis juba töötab üks inimene Kamerunist. «Ta ei ole küll pagulane, aga on mustanahaline. Ta on masinatöö peal, viibib Eestis elamis- ja tööloaga, on abielus, oskab inglise ja prantsuse keelt,» rääkis Kikka. «Ma ei mäleta, millal mul on olnud nii korralik ja kohusetundlik töötaja.»

Samelini omanik tunnistas, et kamerunlase töölevõtmine oli tegelikult väike katse, et näha, kuidas kollektiiv temasse suhtub. «Selgus, et suhtutakse väga sõbralikult. Seega, minu kollektiivi on sellised inimesed teretulnud,» sõnas ta.

Samelinis on praegu 146 töötajat. Lisaks kamerunlasele töötab ettevõttes ka palju neid, kes kõnelevad vaid vene keelt. «Saame üheskoos sõbralikult hakkama, kõik oleneb inimese töötahtest,» leidis Kikka.

Tema sõnul on oodatud nende kollektiivi inimesed, kes tahavad tööd teha, vaatamata nende nahavärvile, rahvusele ja vanusele. «Võtame ka 50-aastase, kes elus esimest korda õmblusmasinat näeb – küll ta nädala pärast juba sirge õmbluse teeb,» märkis ettevõtja.

Kikka ütles otsekoheselt välja, kuidas teda paljude eestlaste suhtumine teistsugustesse häirib: «Pagulased on hädas. Miks me peame neisse vaenulikult suhtuma? Miks me, eestlased, peame sellised olema?»

Liiga vähe infot

Eesti Tööandjate Keskliit ei ole seni arutanud, kuidas ja millistes valdkondades võiks pagulasi rakendada, kuna infot Eestisse saabuvate pagulaste kohta on veel liiga vähe.

Keskliidu juht Toomas Tamsar tõdes, et kui pagulased on huvitatud töötamisest, siis on see ainult tervitatav. «Nõnda elaksid nad kiiremini kohalikku eluolusse sisse ning ka surve maksumaksja rahakotile oleks väiksem,» leidis ta.

Tamsar ei soovinud teha oletusi, millistel töökohtadel pagulased hakkama saaksid ja kui palju lihttöölisi praegu üldse vaja oleks. «Ootame kõigepealt inimesed ära ja kui on selge, kes nad on, millise kvalifikatsiooniga ja keeleoskusega, siis saab hakata ka vaatama, kuhu ja kuidas neid tööle rakendada,» lausus ta.

Tamsari sõnul on aga kindlasti oluline, et saabuvate pagulaste jaoks oleks välja töötatud toimiv programm keele- ja vajadusel ümberõppeks.