Tartu ülikool alustas rahvusvahelist keemiaõpet

Kristi Karro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivo Leito kinnitas, et ükskõik, millises kolmest välisülikoolist tudeng õpingud lõpetab, leiab ta ka Eestis rakendust.
Ivo Leito kinnitas, et ükskõik, millises kolmest välisülikoolist tudeng õpingud lõpetab, leiab ta ka Eestis rakendust. Foto: Kristjan Teedema

Sel sügisel alustasid tudengid esimesel Tartu ülikooli loodud Erasmus Munduse analüütilise keemia õppekaval, kus teisel aastal käib õpe mõnes välismaa ülikoolis ning üliõpilane saab kaks lõpudiplomit.

Erasmus Munduse programmijuht professor Ivo Leito selgitas, et analüütiline keemia tegeleb objektide keemilise koostisega. «Näiteks puuviljades määratakse taimekaitsevahendi jääke, et saada teada, kas neid võib süüa,» kirjeldas ta.

Tartu ülikooliga teevad Erasmus Munduse programmis koostööd Uppsala ülikool Rootsis, Åbo Akademi ülikool Soomes ning Lyoni ülikool Prantsusmaal. See tähendab, et kõik 17 rahvusvahelist tudengit ja üks eestlane, kes Erasmus Munduse magistriprogrammis tänavu osalevad, õpivad esimesel aastal Tartu ülikoolis ning saavad valida, millisesse ülikooli suunduvad edasi teiseks aastaks.

«Üritame võrreldaval hulgal tudengeid kolme ülikooli saata, aga tudengi enda soovil on ka  väga suur kaal,» rääkis Leito. Seni on suurim huvi Uppsala ülikooli ja sealse bioanalüüsi vastu.

Bioanalüüs kätkeb endas lihtsustatult analüüsi, mille eesmärk on Leito sõnul kas inimeste, taimede või loomade organismi funktsioonide uurimine, ravimite toime uurimine ja välja töötamine.

«Bioloogilised proovid on ühed keerukamaid, millega analüütikud tegelevad,» kirjeldas ta. «Analüüsimeetod peab olema piisavalt võimekas, et ta need tarvilikud ained, mida me mõõta soovime, leiab üles suurest hulgast ainetekogumist ja määrab just neid, mida vaja.»

Åbo Akademi ülikoolis saab spetsialiseeruda väiksemõõduliste keemilise analüüsi seadmete arendamisele. «Bioanalüüsi jaoks läheb praegusel ajal vaja vägevaid raskeid aparaate, millega näiteks metsa mööda ringi kõndida ei saa,» selgitas Leito. «Inimkonnale aga meeldiks väga teha keemilist analüüsi nii, et proove mitte ei töödelda ja ei tooda laborisse, vaid saaks juba kohapeal analüüsi teha – nii umbes pliiatsi või joonlaua suuruse seadmega.»

Lyoni suunduv tudeng spetsialiseerub tööstusprotsesside kontrollile. Keemiatööstuses on mitmekümnetonniseid reaktoreid ja torustikes voolavad kemikaalid, nende segud ja lahused. Selleks, et saavutada protsesside optimaalsemal võimalikul moel kulgemine, tuleb Leito sõnul neid juhtida – igal ajahetkel peab teada olema, kui palju seal reaktoris midagi juba on ära reageerinud ja midagi on tekkinud.

«See tähendab, et jooksvalt tuleb analüüsida reaktori sisu, aga see võib seal olla kõrge temperatuuri või rõhu juures ja võib väga mürgine olla – me ei saa reaktorit lahti võtta ja sealt kopsikuga proove võtta,» rääkis ta. Lyoni ülikoolis õpivad tudengid, kuidas paigaldada kirjeldatud süsteemidesse analüsaatoreid, mis võimaldavad analüüsi automaatselt teha.

Kaks lõpudiplomit

«Ükskõik, millises nendest kolmest ülikoolist tudeng õpingud lõpetab, ei ole kahtlustki, et ka Eestis on inimesele rakendust,» kinnitas Leito. Ta lisas, et Tartu ülikooli eesmärk Erasmus Munduse programmis on tagada see, et tudengitel oleks piisav komplekt baasteadmisi, et hakkama saada ükskõik millises kolmest välisülikoolist.

Erasmus Munduse analüütilise keemia magistriprogrammi läbija saab kaks diplomit: nii Tartu ülikooli kui ka teise ülikooli diplomi.

Erasmus Munduse rahvusvahelisele analüütilise keemia magistriprogrammi algab tulevaks õppeaastaks avalduste esitamine juba novembrikuus. «Need, kes on  bakalaureuse ära lõpetanud, saavad kandideerida, ja tegelikult on nii, et me oleme lubanud kandideerida ka neil, kes tuleval kevadel lõpetavad,» rääkis Leito.

Erasmus Munduse programmil on rahastus kolmeks aastaks ning pärast seda on Tartu ülikoolil võimalik taotleda jätkurahastust. Kui seda ei peaks õnnestuma saada, on kõigil neljal ülikoolil Leito sõnul ikkagi soov jätkata ühisõppe korraldamisega.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing ütles, TÜs on rahvusvahelisi õppekavasid teisigi.

«Õppekavasid, mille õppekeel on inglise keel ja kus õpivad koos välisüliõpilastega ka kodutudengid, oli sel suvel vastuvõtuks avatud 17,» rääkis ta. Nendest 15 olid magistriõppekavad, üks bakalaureuseõppekava ja üks integreeritud õppekava.

Kolmandik ingliskeelsetest magistriõppekavadest on Tartu ülikoolis uued või ei ole neid ingliskeelsetena ja välisüliõpilastele varem pakutud.

Esimest korda võeti Tensingu sõnul välisüliõpilasi vastu rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute, demokraatia ja valitsemise, infotehnoloogiaõiguse, informaatika ning arvutitehnika ja robootika ingliskeelsetele õppekavadele.

Erasmus Munduse analüütilise keemia ühisõppekava

* Esimene aasta õpitakse Tartu ülikoolis, teine kas Lyoni, Åbo Akademi või Uppsala ülikoolis.

* Tänavu alustas 18 tudengit Eestist, Ukrainast, Hiinast, Indiast, Jordaaniast, Kongost, Nepaalist, Nigeeriast, Montenegrost, Serbiast, Makedooniast ja USAst.

* Euroopa Liit toetab ühisõppekava 2020. aastani 1,95 miljoni euroga.

* Vastuvõtt järgmiseks aastaks algab novembris.

Allikas: Tartu ülikool

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles