Jüri Sasi: linn ei uuenda koolivõrku ühe mätta otsast vaadates

Jüri Sasi Tartu abilinnapea Foto: Pm

Kui kõik Tartu koolivõrgu uuendustega seotud probleemid saaks lahendada ühe abilinnapea koha kaotamisega, siis võiks sellise otsuse poolt küll lausa kahel käel hääletada.

Paraku pole asi nii lihtne. Ühelt poolt tingib muudatusi järjest kahanev gümnaasiumiealiste õpilaste hulk ja hoogsalt suurenev põhikooliealiste laste hulk. Teisalt äsja riigikogus vastu võetud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis näeb muu hulgas ette kindlad kriteeriumid, millele peab kooli gümnaasiumiosa vastama.

Üks neist on kolme õppesuuna olemasolu, mis võimaldaks gümnasistidele välja pakkuda piisava hulga valikaineid. Kolme õppesuuna rakendamine gümnaasiumis eeldab aga teatavat hulka õpilasi. Kui palju täpselt, näitavad peatsed arvutused, kuid kindel on see, et neid peaks olema rohkem kui ühe praeguse gümnaasiumiklassi jagu.

Lisaks on riik kehtestanud kindlad nõuded õpikeskkonnale nii põhikooli- kui gümnaasiumiklassides.

Eesmärk hea haridus

Hariduses ei saa ükski muudatus üleöö sündida, väikseimgi neist nõuab põhjalikku kaalumist, sest tehtud otsused pole seotud mitte ainult koolides töötavate inimestega, vaid praeguste, tulevaste ja endiste õpilaste ning ka lapsevanematega.

Loomulikult on iga kool parim ja armsaim oma pedagoogidele, õpilastele, vilistlastele ja lapsevanemaile – oma kooli patrioodid on suur väärtus. Paraku ei saa linnavalitsus eelistada üht või teist kooli sõnakamate eestseisjate pärast või lihtsalt emotsioonide ajel.

Samuti ei saa me väita, et just selle või teise kooli gümnasistid on tublimad kui teised või et ühe kooli traditsioonid väärivad enam esiletõstmist kui teiste omad. Linnal peab olema avaram ja kaugeleulatuvam pilk.
Millisest gümnaasiumist saab tulevikus põhikool, selle paneb paika õpilaste hulk, õppetöö korraldus ja kvaliteet.

Suur väljalangevus gümnaasiumiklassidest on märk, et kõigile pole see jõukohane. Viimaste aastate jooksul oleme just suure väljalangevuse tõttu pidanud viies Tartu gümnaasiumis vähendama kümnendate klasside arvu. Üks neist oli ka Raatuse gümnaasium.

Eesmärk ei saa ju olla iga hinna eest võimalikult palju noori gümnaasiumisse saada, vaid kvaliteetne gümnaasiumiharidus, mis annab võimaluse jätkata õpinguid kõrgkoolis. Tartu hariduse hea taseme ja maine taga on kõigi Tartu koolide pedagoogide tunnustust vääriv töö. See on teinud meie koolid populaarseks ka Lõuna-Eesti õpilaste seas, kust oleme jätkuvalt valmis lapsi vastu võtma.

Ilmselt mängivad praegustes suhtumistes koolivõrgu uuendustesse oma osa ka meie minevikukogemused. Ammustel nõukogude aastatel, mil keskharidus oli kohustuslik, oli tõesti tavaks käia ühes koolis esimesest klassist keskkooli lõpuni välja.

Praegu näeb riiklik hariduspoliitika ette kohustusliku põhikoolihariduse, mille peab iga omavalitsus tagama kõigile oma piirkonna lastele. Linna kohustus on hoolitseda selle eest, et igal lapsel oleks võimalus õppida oma kodu lähedases koolis.

Õpilaste huvid

Praegu läheb Tartus igal aastal kooli keskmiselt tuhat last, lähiaastail hakkab neid minema 1400 ringis. Peaaegu poole rohkem lapsi olemasolevatesse ruumidesse ära ei mahuta. Niisiis vajame lähitulevikus põhikooliõpilastele tunduvalt rohkem klassiruume, vastasel juhul tuleb hakata koolitööd korraldama kahes vahetuses.

Samas on selge, et enamik tulevasi gümnasiste ei vali kooli koduläheduse järgi, neile on olulised huvitavad õppesuunad ja valikainete paljusus, head õpitingimused ja kõrgel tasemel õppetöö.

Kui lähtuda õpilaste huvist ja soovidest koolivõrgu uuendamisel, siis just gümnasistide seas tehtud uuring näitab, et kaks kolmandikku neist eelistab põhikooli- ja gümnaasiumiosa eraldamist. Nii on näiteks viie paralleeliga Treffneri gümnaasium õpilaste seas väga hinnatud. Samuti meeldib Kivilinna kooli gümnasistidele, kus on samuti viis paralleeli, suurte õpilaste maja rahulikum keskkond.

Õpilaste vajadustest lähtuvad ka õppekavad ja õpitingimused. Nii peavad põhikooliõpilastele olema oma koolis kättesaadavad kõikvõimalikud tugiteenused, mis aitavad neil paremini toime tulla. Gümnaasiumides, mis valmistavad ette kõrgkooli astujaid, on suurem rõhk õppekava mitmekesisusel ja õpikeskkonnal.

Otsust veel pole

Haridusvõrgu uuendamisel on mammutkoolide kartus asjatu. Kui põhikoolid ja gümnaasiumid on eraldi, siis neid ei teki. Siinkohal võiks tuua häid näiteid meie põhjanaabrite hariduskorraldusest.

Hiljuti külastasid Tartu koolijuhid Soomes Ressu ja Tikkurila n-ö puhtaid gümnaasiume, kus on palju rohkem õpilasi kui meie Treffneri gümnaasiumis. Kuid seal ei räägita mammutkoolidest, vaid hoopis õppekvaliteedist ja valikkursuste rohkusest gümnaasiumiastmes.

Soome läbimõeldud ja hästitoimivas haridusvõrgus eksisteerivad kõrvuti n-ö puhtad gümnaasiumid ja põhikoolid. Haridusuuringute järgi on Soome haridus maailma absoluutses tipus. Miks me ei võiks kasutada põhjanaabri positiivseid kogemusi, seda enam, et meie kultuuriruum laiemas mõttes on sarnane?

On loomulik, et iga elusorganism võitleb enda ellujäämise nimel. Kuid põhikooliks muutumisega kool ju ei kao! Samas ei saa kunstlikult elus hoida süsteemi, mis ei toimi.

Tahame või mitte, koolide areng ja elus püsimine on läbi aegade olnud sõltuvuses sinna tulijate hulgast. Ja kooli jätkusuutlikkust ei määra raha ega õpetajate koormus, vaid selle mõõdupuu on õpilased, kes selle kooli edasiõppimiseks valivad, ja see, kuidas nad seal toime tulevad.

Ühtegi otsust pole tehtud, ja kohe kindlasti ei langeta linnavalitsus neid kusagil müstilises tagatoas. Praegu on meil koos haridusosakonna juhataja Boris Goldmaniga ridamisi kohtumisi koolide juhtkondadega, kus kuulame ära nende kujutlused ja tulevikumõtted.

Koolivõrgus loetakse tibusid suvel, mil igal koolil on esitada tulevaks aastaks õpilaste nimekiri. Nii et kõigile on antud võimalus ja mingeid piiranguid pole seatud kellelegi.

Samal teemal: Raatuse gümnaasiumi vilistlane Jaanus Kriisk, «Minu kooli lugu ehk haridusreform Tartu moodi», TPM 15.10