Tartu kesklinnast kaob uuel aastal õueala

Tartu kesklinnas asenduvad uuel aastal õueala märgid sõidukite kiirust 20 kilomeetrini tunnis piiravate märkidega. Õueala kaob, sest see ei vasta uue liiklusseaduse nõutele. Foto: Margus Ansu

Tartu kesklinnas ka sõiduteel patseerima harjunud noorem rahvas peab end uuel aastal kõnniteedele tõmbama, sest sealt kaob õueala. Autojuhtidel tuleb seal aga endiselt tasa ja targu sõita.

Kesklinna õuealale tõmbab kriipsu peale uus liiklusseadus, mille järgi märkidega tähistatud õuealal on ehituslike või muude vahenditega piiratud sõidukite kiirust ning kus erinevalt praegu kehtivast seadusest tohivad lapsed mängida.

«Ka laps on jalakäija ja tema mängimine õuealal on tegelikult liikumine,» selgitas maanteeameti peadirektori asetäitja kt liiklusohtuse alal Juhan Kaarpalu.
Jalameestel vähem õigusi

Et kesklinna õueala ei vasta uue liiklusseaduse nõuetele, otsustas ülikoolilinna liiklusnõukogu seal õueala uuest aastast kaotada. «Peame tegeliku olukorra seaduse mõttega kooskõlla viima,» selgitas Tartu linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Luk­mann.

Väga paljud õuealad ei vasta praegu oma sisule ning tekitavad jalakäijatele ja mängivatele lastele petliku turvatunde, märkis Kaarpalu. «On juhtumeid, kus läbiva liiklusega elamukvartal on muudetud täies tükis õuealaks,» rääkis ta. «Nii ei tohiks liiklust korraldada!»

Kesklinna uue liikluskorralduse väljatöötamine käib. Autojuhtide jaoks seal palju ei muutu: ka tulevikus võib seal sõita vaid kuni 20-kilomeetrise tunnikiirusega, õueala märgid asendatakse kiirust piiravate märkidega.
Jalakäijate õigused kesklinnas vähenevad: õuealal võivad nad liikuda kogu tee ulatuses, nagu ise tahavad, pärast õueala kaotamist tuleb kõndida kõnniteel. Kohtades, kus jalakäijatele mõeldud Rüütli tänav ristub teiste uulitsatega, jääb eesõigus jalameestele, kinnitas Lukmann. Kuidas see autojuhtidele korrektselt selgeks tehakse, pole veel teada.
Samuti pole teada, kui palju liikluskorralduse muutmine maksma läheb.

Tartus on üsna palju õuealasid, neid jätkub nii Annelinna, Karlovasse kui ka Ropkasse, ning ilmselt ei vasta suur osa neist uuel aastal kehtima hakkavatele nõuetele. Mis neist saab? «Vaatame kõik õuealad üle, sest liikluskorraldus peaks tagama ohutuse,» vastas Tõnu Luk­mann. «Ainult märkide vahetamisega liiklust turvaliseks muuta pole võimalik. Iga õueala tuleb läbi mõelda.»

Õueala maksab

Senised õuealad saab turvalisemaks ja seadusele vastavaks muuta näiteks künniste, tõstetud pinna, teekitsenduste, lilleklumpide või sunnitud ümberpõigete/suunamuutetakistusega, mille tõttu ei ole autojuhil võimalik ületada lubatud kiirust, selgitas Juhan Kaarpalu.

Nende ehitiste tegemine aga maksab. «Kui õueala pole võimalik nõuetele vastavaks ümber ehitada, siis tuleb selle asemele moodustada mõjuala, näiteks piiratud kiirusega, või samaliigiliste teedega ristumise ala,» ütles Kaarpalu.

Õueala
• Uue liiklusseaduse järgi on õueala jalakäijatele ja sõidukitele samal ajal liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.
• Õuealal võivad jalakäijad kasutada teed kogu selle laiuses, seal on lubatud mängida.
• Juhid peavad sõitma kiirusega kuni 20 km/h ning ei tohi jalakäijaid ohustada ega takistada. Vajadusel peavad autojuhid peatuma.
• Jalakäijad ei tohi tarbetult takistada sõidukiliiklust.
• Õuealalt lahkuvad liiklejad peavad ristmikul teed andma teistele liiklejatele, välja arvatud juhul, kui riigi õigusaktidega on ette nähtud teisiti.
Allikas: maanteeamet