Kooliteed alustavatele põnnidele on möödunud suveaeg olnud täis mänge ja uusi emotsioone. Õppeaasta alguses tuleb aga keskenduda uutele sõpradele, õpetajatele, koolimajale, kuid tuletada ka meelde, kuidas liikluses iseseisvalt hakkama saada.
Ka autojuhtidel tuleb arvestada, et kooliteed käivate laste sekka lisandub neidki, kes saavad aabitsa kätte esmakordselt. Olgugi, et liikluses abistavad neid alguses lapsevanemad või vanemad õed-vennad, siis ühel hetkel jäävad nad ikkagi omapead.
Koolitee on paljude jaoks erinev. Kes kasutab ühistransporti, keda viikase autoga, kes kõnnib jalgsi, või liikleb rattaga. Kõikidel juhtudel on põhireegliks tähelepanelikkus ja üksteisega arvestamine.
Kindlasti on laste jaoks oluline käia koos lapsevanemaga koolitee läbi juba enne kooliaega, kuid päris hilja pole seda teha ka praegu. Saatjaks vanema selgitused, kus ja mida tuleb ohutu liiklemise huvides silmas pidada. Arvestama peab, et lapsed on meist väiksemad ja seetõttu võib neil liikluses nii mõndagi märkamata jääda.
Soovitan vaadata kooliteed lapse silmade kõrguselt, et näha seda, mida näeb tema. Kus võib sõidutee ületuskohta varjata pargitud auto, põõsas või talvel kõrge lumevall. Kindlasti tuleb rõhutada, et ülekäigurada ei ole koht, kus sõbraga mängida ja joosta. Unustada ei tohiks sedagi, et teekond, mis on sobilik suvel ja valgel ajal, ei sobi alati ohutuks liiklemiseks pimeduses. Ärgem väsigem oma lastele selgitamast ohte teedel, kus puudub kõnnitee. Liikluses tuleb olla alati tähelepanelik.