/nginx/o/2015/08/18/4390245t1h1169.jpg)
/nginx/o/2015/08/29/4430459t1hb8ce.png)
Mitmed kohalikud omavalitsused ei soovi veel ühinemisplaane hakata pidama, kuna nende sõnul annab riik liiga vähe infot: ebaselge on ühinenud omavalitsuste rahastamine ning tulevased ülesanded võrreldes maavalitsusega.
Luunja ei soovi ühineda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud neljapäeval oli Luunja vallavolikogu istung, mille päevakorrapunktis oli küll liitumisläbirääkimiste ettepaneku alustamine Haaslava, Tartu, Tähtvere ja Ülenurme valdadega, kuid see ettepanek ei pälvinud volikogus piisavalt toetust.
«Praegu on kindlasti vara arutada, kellega võiks läbirääkimisi pidada,» ütles Luunja vallavolikogu esimees Radž Sauk. «Kellega otseselt võiks midagi rääkida, on Tähtvere vald, aga niimoodi liituda, et üks ühel pool ja teine teiselpool linna...»
«Me peaks rahvaesindajana riigimehelikult mõtlema – mis see riigile annab, kui teeme rõngasvalla ümber Tartu,» lisas ta.
Sauk rääkis, et riik pole jaganud infot rahastamismudelite kohta ühinenud omavalitsustes. Samuti pole teada, palju võiks vallal kuluda raha selleks, et vastata valitsuse nõuetele ja olla arvestatava suurusega omavalitsus.
Suurim takistus on tahtmatus
Siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks selgitas, et muutused ametnikkonnas toimuvad vastavalt kohaliku omavalitsuste otsustele, milliseid ametikohti uues vallas pärast ühinemist saab täita, üle tuua või vajadusel koondada.
Reformi käigus tulevaid muudatusi kohalike omavalitsuste rahastamises Viksi sõnul alles valmistatakse ette, kuid põhimõttelisi suundi võimalikeks muudatusteks on omavalitsusjuhtidele juba tutvustatud maakondlikel kohtumistel.
Viks ütles, et juriidilised ja tehnilised küsimused on kergesti ületatavad. «Kõige suurem takistus on kohapealne tahtmatus ühinemit algatada, isegi kui reformi vajalikkust mõistavad kõik,» tõdes ta.
Sauki sõnul on Luunja puhul pigem kasvav, mitte hääbuv omavalitsus, kus poleks raske ka ilma ühinemiseta toime tulla. Ta rääkis, et kui kellegagi oleks mõistlik ühineda, võiks need olla hoopis ümberkaudsed vallad nagu Mäksa ja Võnnu.
Neljapäevases Tartu Postimehes sai sõna Võnnu vallavolikogu esimees Urmas Paju, kelle sõnul on ajalooline kokkukuuluvus olnud Mäksa, Võnnu, Luunja, Haaslaava ning Ahja valla vahel Põlvamaal.
«Usun, et sügise jooksul ka nimetatud valdadega laua taga kokku saame,» ütles Paju siis.