Kuigi õiguskantsler saatis juba juulis linnavalitsusele märgukirja, kus ta ütles, et krundiomanikud ei pea puhastama kõnniteele jäävaid bussipeatusi, pääsevad inimesed sellest kohustusest alles järgmisel suvel.
Krundiomanik pääseb lisatööst alles suvel
23. oktoober 2010, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bussipeatuste koristamise kohustus on häirinud krundiomanikke juba aastaid. Suure kaare ja Raudtee tänava nurgal elava Piret Pärnoja sõnul võtab peatuse puhastamine talvel kõvasti aega.
«Peatus tuleb ju täiesti puhtaks lükata. Mõnikord on nii, et oled just töö lõpetanud ja lumesahk lükkab jälle valli bussitaskusse,» kirjeldas Pärnoja ning lisas, et ta peab olema kogu aeg valvel nagu politsei. «Kunagi ei tea ju, kas öösel hakkab lund sadama või ei hakka. Ja kui hakkab, tuleb pool tundi varem ärgata,» ütles Pärnoja.
Ka Kesk kaare ja Loode tänava nurgal elavad 72-aastane Jekaterina Huul ja 70-aastane Jevgeni Dmitrjev olid just talvisest kõnniteepuhastusest rääkides üsna murelikud.
«Muidugi on see meile suur probleem. Me oleme vanad inimesed, tihtipeale haiged, aga talvel tuleb mõnikord käia mitu korda päeva jooksul lund lükkamas,» rääkis Huul.
Kuna krunt asub kahe tänava nurgal, on puhastatav ala topeltsuur ning maja ees asuv bussipeatus muudab töö veelgi keerulisemaks.
Õiguskantsleri nõue
Lisaks lumele peavad krundiomanikud koristama bussipeatustes ka prügi.
«Oleks loogiline, et ka seda tööd teeb firma. Prügikasti ju käiakse tühjendamas,» lausus Pärnoja. «Tihtipeale on nii, et töömehed tõmbavad prügikasti kaane lahti ja kogu sodi on maas. Pärast pean jälle mina olema see, kes koristab.»
Linnasekretär Jüri Mölderi sõnul kohustab praegust süsteemi muutma õiguskantsleri seisukoht, mille järgi kinnistuomanike kohustus hoida korras oma puhastusala ei tohi hõlmata ühissõiduki peatuskoha territooriumi.
«Kuna bussipeatused on koos pinkidega tegelikult ühistranspordi infrastruktuuri objektid, siis kantsler leidis, et sinna ei saa kohustus laieneda. Asi oleks võinud lõpuks ka kohtusse minna, aga linn otsustas mitte vaidlema hakata,» lausus linnasekretär ning rõhutas, et õiguskantsleri kiri ei puuduta kõnniteede koristamise kohustust.
«Kui kodaniku seisukohast võtta, siis on see muidugi olnud lisatöö ja eks me oleme ise ka nii mõelnud, aga see muudatus on olnud suuresti raha taga,» kommenteeris teemat abilinnapea Margus Hanson ja tunnistas, et praegu pole ka peatuste puhastamise kvaliteet olnud kõige parem.
Küsimusele, kas järgmine samm võiks olla krundiomanike täielik vabastamine kõnniteede puhastamisest, vastas Hanson, et praegu käib see linnale üle jõu.
«Kinnistuomanikud maksavad maamaksu, mida koguneb linnale aastas alla 15 miljoni krooni. Kõikide kõnniteede puhastamine läheb aga palju kallimaks,» nentis Hanson. Kui kalliks läheb bussipeatuste puhastamine, ei osanud abilinnapea pakkuda ning seetõttu võib ka peagi väljakuulutatavat hanget hooldaja leidmiseks nimetada proovihankeks.
Talv möödub vanaviisi
Linna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Madis Tammeoru sõnul peab hange hooldusfirma leidmiseks olema tehtud hiljemalt kevadeks ning uus kord jõustub 1. juulist.
Kui palju bussipeatused kõnniteede puhastusala lühendavad, ei osanud Tammeorg täpselt öelda.
«Ala suurus on igal konkreetsel juhul eraldi määratud, aga reeglina on see 20 meetrit pikk, kuna lõõtsbuss on 18 meetrit pikk. Laius sõltub aga paljudest asjaoludest,» ütles Tammeorg.
Mõnel juhul tähendab see aga seda, et krundiomanik vabaneb pea täielikult koristuskohustusest. Tartu linnas on ligi 277 bussipeatust, neist 48 hooldab juba praegu linn ise.