Arusaam, et MMA ehk sportlik vabavõitlus on üks arutu ja reegliteta üksteise tagumine, on müüt. Pealegi müüt, mis müüb iseennast, on kolm ja pool aastat selle alaga tegelnud Ott Tõnissaar kindel.
Laupäeva õhtul läheb karmiks võitluseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui mänguväljaku ühes nurgas mängitakse korvpalli, teises jalgpalli, kolmandas pesapalli ja neljandas puhkeb kaklus, siis kuhu inimesed lähevad?» esitab Tõnissaar näitliku küsimuse.
Jaapani ja Brasiilia juurtega MMAsse on koondatud kõik võitlusspordi alad – poks, taipoks, kreeka-rooma ja vabamaadlus, judo jne.
«MMA loomise eesmärk oli teha üks ülim võitlusspordiala,» selgitab Ott Tõnissaar.
Algus oli robustne
Vabavõitluse arengu algusaastail olid tingimused suhteliselt robustsed – reeglite ja kohtuniketa. «Kui matšid väga veriseks läksid, hakkas see ametivõimudele vastu käima,» kirjeldab Tõnissaar. «Praeguseks on see spordiala juba väga reglementeeritud.»
1990. aastate algul tuli MMA USAs põranda alt välja ja loodi UFC-liiga (Ultimate Fighting Championship). Brasiilias olevat siiani liigasid, kus pole kaitsmeid, kindaid ega reegleid.
Eestis on MMAga tegeldud juba 6-7 aastat. Harrastajaid on kolmesaja ümber ja koondunud on nad viide klubisse.
Ühelt poolt on tegu kindlate reeglitega spordiga, kus võidab parim kõigil kolmel distantsil – löögidistants, lähivõitlus ja maasvõitlus. Teisalt on see muidugi küllalt spartalik lahing – mees mehe vastu –, kus armu ei anta.
Mitte ainult mees mehe vastu. Puuris on kõik võrdsed. Laupäeval peetakse Tartus amatööride võistlusel esimene Eesti naistematš, milles osaleb ka Kaisa Rebane Tartust.
«Minu jaoks on see nagu iga teine spordiala,» ütleb Rebane. «Samamoodi õpitakse tehnikat. See on ka väga hea kogu keha üldfüüsiline treening.» Varem orienteerumise, ratsutamise ja alpinismiga tegelnud Rebane valis MMA sellepärast, et see annab kõige mitmekülgsemad arenemisvõimalused.
«On väärarvamus, et saab mingi kamp kokku ja veri lendab,» lausub ta. «Õpime rahulikult tehnikaid, vastupanu kohaldatakse vastavalt vastasele. Liiga ei tehta.» Rebase sõnul kohtlevad mehed teda trennis vahel isegi liiga leebelt.
MMA võistlust peetakse spetsiaalses kaheksanurkses puuris. Puuris on ohutum kui poksiringis, kus võitlejad võivad köite vahelt välja pudeneda. Puur lisab võistlusele ka atraktiivsust – kaks meest lähevad puuri, uks käib kolinal kinni ja matš algab.
Varem oli MMA spordiala, kus taheti teada, millise ala esindaja on tugevam: kas karateka või maadleja, kas poksija või kung-fu spetsialist. Praeguseks on selge, et edukaimad on universaalsed võitlejad, kel võib küll olla üks eelistatud võitlusviis või tugev külg, ent kes oskavad ka kõik teised võitluselemendid enda kasuks tööle panna.
Päris algajana võib pärast kuuekuulist trenni võistelda klassis, kus võitlus on leebem kui profiklassis. «Keelatud on osa tehnikaid, mis võib-olla ei lubaks sul järgmisel hommikul tööle tulla,» ütleb Tõnissaar. Profisport nõuab muidugi juba rohkem – vastavalt sellele on ka reeglid vabamad.
MMA ei ole vägivaldne
Vägivaldseks seda ala nimetama Tõnissaar ei soostu: «Puuris toimuv ei ole vägivald – võistlejad on seal vabatahtlikult. Neil on iga hetk võimalus alla anda ja puurist väljuda.»
Loomulikult on see karm spordiala, mis õigustab USAs tema kohta käibel olevat nime veresport (bloodsport). Veri ja väiksemad vigastused ei ole välistatud.
Ent vaatemäng on vägev, lubab Tõnissaar laupäevase, järjekorras juba kuuenda Raju külastajaile.
MMA Raju 6
23. oktoobril Tartus
A. Le Coqi spordimajas.
• Raju on Eesti suurim sportliku vabavõitluse šõu- ja spordisündmus, mis tagab adrenaliinirohke spartaliku vaatemängu.
• Sportlik vabavõitlus (mixed martial arts, MMA) on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse, judo – ja teised kahevõitlusalad.
• Sportliku vabavõitluse matšid peetakse esimest korda Tartus võimsal Raju võitlusareenil.
• Amatööride võistlus algab kell 14.15.
• Profimatšide algus kl 19 (eestlane vs. väliskülaline).