/nginx/o/2015/08/24/4415845t1he756.jpg)
Tänasest neljapäevani peetakse Tartu ülikoolis kõrgetasemelist füüsikakonverentsi, mille avaloengu pidas 2014. aasta Nobeli preemia laureaat, Stanfordi ülikooli professor William E. Moerner.
Nobeli preemia laureaat avas Tartus rahvusvahelise konverentsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli teatel on konverents «Spektraalsälkamine, üksikmolekulide spektroskoopia ja seonduvad meetodid: teadus ja rakendused» jätk pikaajalisele rahvusvaheliste konverentside seeriale, mis sai Eestis alguse 1987. aastal. Tänavune, arvult 12. kokkusaamine võtab fookusesse spektraalsälkamise nähtuse ja üksikmolekulide spektroskoopilised uuringud, kus 1980. aastatel olid teerajajateks tolleaegse Eesti teaduste akadeemia füüsikainstituudi teadlased eesotsas akadeemik Karl Rebase ja Vladimir Hiznjakoviga.
Professor Moerneri loeng, mis käsitles uurimissuuna kujunemislugu, kandis pealkirja «The story of single molecules, from early spectroscopy in solids, to super-resolution microscopy in cells and beyond» («Lugu üksikmolekulidest, varasest spektroskoopiast tahkistes kuni rakkude superlahutusega mikroskoopiani ja edasi»).
Kõrglahutusega fluorestsentsmikroskoopia arendamine tõigi Moernerile Nobeli preemia. Koos temaga pälvisid preemia veel sakslane Stefan W. Hell ning ameeriklane Eric Betzig. Ühiselt leidsid nad viisi, kuidas vabaneda valgusmikroskoopide lahutusvõime aluspiirangutest ja tuua nähtavale nähtava valguse lainepikkusest oluliselt väiksemad struktuurid.
Ettekannetega esineb veel mitu väljapaistvat Saksa teadlast Bayreuthi, Erlangeni, Mainzi, Tübingeni ja Ulmi ülikoolist. Käimas on ka Saksa-Eesti akadeemiline nädal.