Naised ülikoolis: saja aastaga tühisest vähemusest suureks enamuseks

1913. aastal tehtud kollaažpilt Tartu ülikooli vabakuulajannadest. Keskel on rektor Jevgeni Passek, kes 1905. aastal ministeeriumi korraldust ära ootamata avas Tartu ülikooli uksed naisvabakuulajatele ja läks selle eest hiljem kohtu alla. Foto: Tartu ülikooli muuseum

Kõik vaenuliste riikide alamad saadetakse maalt välja, Pärnus eksamil käinud Suure-Jaani julge kooliõpilane võttis liivahunnikusse kukkunud lõhkemata suurtükipommi kaenlasse ja viis tagasiteel koju, petrooleumipuudus kestab väikselt edasi, kirjutas Postimees 1915. aastal vana kalendri järgi 17. ja 20. augustil.

Ei ridagi sellest, et 20. augustil algas õppetöö Tartu ülikoolis, rääkimata sellest, et 17. augustil lubati Tsaari-Venemaal esimest korda ajaloos asuda naistel õppima ülikoolis, rindele läinud meestest vabadel kohtadel. «Naiste lubamine ülikooli tõelisteks tudengiteks uudistekünnist ei ületanud,» tõdes Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor Lea Leppik.

Pole ka ime: ühelt pool käis Esimene maailmasõda, teisalt kirjutasid ajalehed sada aastat tagasi, et naine polegi võimeline õppima, sest tema aju on mehe omast väiksem, õppides läheb rikki naise sigimisfunktsioon ja ühiskond saab hukka.