Islami tutvustajatel oli tõsine jutuajamine politseiga

Pildiallkiri: Eelmisel nädalal tänaval islamit tutvustanud meestel tuli ürituse registreerimata jätmise tõttu oma tegevust politseile selgitada. Foto: Erakogu

Läinud nädalal võisid möödujad kaubamaja juures märgata islamit tutvustavaid materjale jagamas võõramaise välimusega mehi. Mõne aja möödudes saabusid Küüni tänavale ka politseinikud, kellele neil tuli oma tegevusest aru anda.

Üks kirjandust jaganud meestest oli Rauno Ruus, kelle sõnul oli nende eesmärk oma usu kohta adekvaatset teavet jagada ja tutvustada mõõdukat islamit. „Leian, et tänaste sündmuste valguses on vajalik aidata inimestel mõista, et see, mida saadab korda Islamiriik Süürias ja Iraagis, ei ole see, mida islam õpetab,” selgitas Ruus. Ta lisas, et kohalik moslemikogukond äärmusrühmituse Islamiriik teguviise heaks ei kiida.

Peagi tulid meestega vestlema politseinikud, kes soovisid tutvuda nende dokumentitega. Ruus sõnas, et esmalt võis tema meelest tegemist olla väljakutsega, mis tuli mõnelt kodanikult, keda tegid Tartu tänapildis mõneti ebatavalise välimusega mehed ärevaks.

Vestluse käigus tuli aga ilmsiks, et tegelikuks põhjuseks oli registreerimata avaliku koosoleku pidamine.

Koosolek on koosolek

Nimelt käsitletakse korrakaitse seadusest lähtuvalt ühtmoodi avalike koosolekutena kõiki koosviibimisi, mille eesmärk on kujundada või väljendada meelsust. Pole vahet, kas tegemist on suure meeleavaldusega, kus osaleb sadu inimesi, või paari inimesega, kes tänaval oma usku tutvustavad.

Ruus sõnas, et politseinikega aset leidnud vestluse käigus selgus, et üritus oleks tulnud varem linnavalitsuses kirja panna.

Ettevõtmise registreerimata jätmist põhjendas Ruus sellega, et politsei- ja piirivalveameti kodulehelt luges ta välja kogunemise registreerimise vajalikkuse vaid sellistel juhtudel, kui sellega kaasneb liikluse ümberkorraldamine, telgi püstitamine ja muu selline  tegevus. Ta nentis, et võis siiski midagi valesti mõista.

„Kui avaldasin arvamust, et selliseks ürituseks ei ole vaja eelnevalt registreerida, mindi üle dokumentide kontrollimisele, et veenduda, ega keegi meie hulgast ole Eesti Vabariiki ebaseaduslikult sisenenud,” kirjeldas Ruus.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul kontrollib politsei kõiki üritusi, mille puhul tekib kahtlus, kas see on registreeritud või mitte. Sama juhtus möödunud kolmapäeval, kui politseile videoseirest registreerimata kogunemine silma jäi.

Avalike koosolekutena käsitletakse mitmesuguseid üritusi. Gonjaki sõnul on politsei- ja piirivalveameti kodulehel kättesaadav nimekiri registreeritud avalikest koosolekutest, mille seast leiab ka mitmeid religioosseid üritusi. Näiteks on seal registreeritud nii mormooni raamatu ja kiriku tutvustamine, kristlike väärtuste tundmaõppimine suhtlemise kaudu ja ka evangeeliumi kuulutamine.

Pressiesindaja kinnitas, et iga juhtumi puhul võetakse arvesse kõiki asjaolusid ning kuulatakse ära asjaosaliste selgitused, kuid kõiksugused meelsust väljendavad ettevõtmised on soovitatav linnavalitsuses registreerida.

Tartus juba kolmandat suve

Ruus on tänavu Tartu tänavatel islamit tutvustamas kolmandat suve. Varem on ta voldikute jagamise ka linnavalitsuses registreerinud. Ruus ütles, et suure tõenäosusega jätkavad nad suviti tänavatel islami tutvustamist ja kooskõlastavad oma tegevuse võimuesindajatega.

Korrakaitse seadus eristab avalike kogunemiste puhul avalikke koosolekuid ja avalikke üritusi. Vastavalt seadusele loetakse avalikuks koosolekuks inimeste koos olemist avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane koos olemine, mis ei ole koosolek.