Piirissaare jäätee arvati riiklike taliteede hulka

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viletsal talvel pääsevad piirissaarlased mandrile üksnes hõljukiga. Kui aga pakast jätkub, hakkab saarele tulevikus jääteed tegema maanteeamet.
Viletsal talvel pääsevad piirissaarlased mandrile üksnes hõljukiga. Kui aga pakast jätkub, hakkab saarele tulevikus jääteed tegema maanteeamet. Foto: Sille Annuk

Soojad suvepäevad tõid häid uudiseid talveks ning seda eelkõige piirissaarlastele. Nimelt saavad saarlased endale kauaoodatud riikliku talitee.

Seni oli talvise mandriühenduse rajamine väikesaare elanike endi mureks. Kuigi vald on saanud riigilt rahalist toetust, pole see kunagi olnud täiesti piisav, rääkis Tartu maavanem Reno Laidre.

Kui saabuv talv pakub aga piisavalt külmakraade, peaks see tulema vähemasti jäätee poolest Piirissaare elanikele muretu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on lülitanud Piirissaare-Laaksaare riiklike taliteede nimekirja. Piisava jääpaksuse korral rajab nõuetele vastava jäätee edaspidi maanteeamet.

Arutelud ja läbirääkimised sellel teemal algasid juba eelmisel sajandil ning Tartu maavalitsus on Piirissaare elanike taliteesoovi alati toetanud, kinnitas Laidre.

Piirissaarele jäätee rajamine pole lihtne, sest vajaliku veesügavusega koridor järves on kitsas, Piirissaare kanal ei võimalda eraldatud sõidusuundadega trasse ning jäätee tuleb rajada veekogule, kus teatud perioodil on lubatud mootorsõidukitega liiklemine kogu järve ulatuses. Ametliku jäätee avamisega kaasneb ka hulk ohutusnõudeid: reguleeritud liikumiskiirus ja pikivahe, pimedal ajal, tuisu ja uduga kehtib liikumiskeeld.

«Maavanemana näen, et järgmine väljakutse on mandri ja saare vahelise hõljukiliikluse parem korraldamine,» sõnas Laidre. Tema sõnul valitseb meil Piirissaarega ühenduse mõistes kolm aastaaega: laevaliikluse aeg, jääteeaeg ja hõljukiaeg. Riiklikult korraldatud laevaliini teenindab parvlaev Koidula, mis alustab liikumist jää sulades (enamasti aprillis) ning lõpetab sadamate jäätumise järel (novembris-detsembris). Jää tekke ja lagunemise ajal teenindab saarlasi nende endi hõljuk.

2019. aastal  lõppeb praegune parvlaevaleping ning tuleb korraldada uus hange. «Leian, et mõistlik oleks laevaliikluse hankega liita ka hõljuki käitamine.» Riigile tähendaks see küll lisakulu, kuid Piirissaare valla eelarvele suurt kergendust, leidis maavanem.

Jääolud selle Tartumaa alla kuuluva saare ümbruses on keerulised ning hooletu autosõit voolukohtades on toonud aja jooksul kaasa hulga traagilise lõpuga läbi jää vajumisi. Jääteel tehakse aga pidevalt seiret ning kui olud ei võimalda enam turvalist sõitu, see suletakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles