Teadusmalevlased näitasid Helmholtzi puuri

Eleen Laasner
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helmholtzi puur pole päris valmis, elektroonika ja programmeerimisega peab veel tööd tegema.
Helmholtzi puur pole päris valmis, elektroonika ja programmeerimisega peab veel tööd tegema. Foto: Kalev Saar

Esmaspäeval lõpetati pidulikult kaks kuud kestnud gümnaasiumiõpilaste teadusmalev, mille põhitööna valmis Helmholtzi puur. Seade leiab koha Tartu observatooriumis kosmosetehnoloogia katsetamise laboris

Tegemist on katseseadmega, mille abil saab tekitada ruumis kontrollitavat magnetvälja ning proovida tulevaste ESTCube’i satelliitide magnetilisi omadusi enne nende orbiidile saatmist.

Puuri ehitamine oli nii teoreetilise kui praktilise poole pealt täpne ja nõudlik töö. Tuli arendada juhtelektroonikat ja tarkvara ning tegelda füüsikaliste stimulatsioonidega – ja seda kõike ilma otsese juhendamiseta, sest juhendajad tahtsid lasta noortel endil võimalikult palju ära teha.

Teadusmaleva vanem oli tänavuse «Rakett 69» saate võitja Karl Reinkubjas. «Lahenduse leidmisest veelgi tähtsam oli noortele eduelamus: tunne, et nad suudavad reaalses kosmosetehnoloogilises projektis päriselt abiks olla,» ütles Tartu ülikooli füüsikatudeng Reinkubjas. Tema hinnangul valmib seade tudengite abiga lõplikult septembris.

Teadusmaleva eestvedaja, Tartu ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul toovad teadusmalevlased oma tööga kasu mitmes mõttes.

«Praegu on see rõõm tublidest noortest, lähitulevikus kasu Eesti teadusele ja majandusele lisanduvate suurepäraste spetsialistide näol. Pikemas perspektiivis võib aga tudengisatelliidi projekti suurem eesmärk, elektriline päikesepuri, lennutada inimkonda teistele planeetidele,» ütles Noorma.

Tänavune teadusmalev oli eriline kahe asjaolu poolest. Esiteks olid Eesti noortele abiks ka naabrid lätlased ning loodetakse, et ka järgmised teadusmalevad leiavad aset rahvusvahelises seltskonnas.

Teiseks rahastasid malevat osaliselt eraisikud. See on Noorma sõnul reaalhariduse valdkonnas teednäitav pretsedent. Tartu Hansa Rotary klubi edukad naised toetasid noorte stipendiumifondi 4200 euroga, sest nende meelest on oluline anda noortele juba varases eas võimalus end arendada, et nad tahaksid ka edaspidi teadusega tegeleda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles