Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

ILS on, aga kasutada ei tohi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andres Taimla
Tallinna lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor 
«See oli suur löök meile, väga ebameeldiv üllatus.»
Andres Taimla Tallinna lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor «See oli suur löök meile, väga ebameeldiv üllatus.» Foto: TPM

Kuigi täna pidanuks Tar­tu lennujaamas maanduma esimene lennuk kauaoodatud ILSi ehk täppismaan­dumissüs­tee­mi kasutades, lükkus sead­me kasutusluba puudulikult täidetud paberite tõt­tu teadmata ajaks edasi.


«See oli suur löök meile, väga ebameeldiv üllatus,» ütles Tallinna lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla.

Ta selgitas, et ILS sai Tartu lennujaamas juba mitme nädala eest valmis, kuid kasutada ei tohi seda tänaseni, sest ILSi peatöövõtjaks olnud Saksa firma BAN 2000 ei esitanud kõiki pabereid, mida on vaja, et Eesti lennuamet saaks anda seadme kasutamiseks loa.

Samal põhjusel ei tohi praegu ILSi kasutada ka Kuressaare lennujaam, kus käis ILSi ehitamine samal ajal kui Tartus.  

Arusaamatu eksimus

«Väga tobe põhjus küll, mille taha jäi kõik seisma nüüd, kui ILSi on kõige rohkem vaja,» nentis Taimla.

Miks Saksa firma jättis osa pabereid esitamata, ei osanud ta öelda. «Nad täitsid need paberid nii, nagu nad tahtsid, mitte nii, nagu lennuamet nõuab,» rääkis Taimla, kelle kinnitusel teadsid sakslased täpselt, mida Eesti lennuamet küsib.

Miks siis sakslased ei teinud seda, mida nõuti? «Kõik on hinnas ja rahas kinni,» pakkus tulevikus Tartu lennujaama ILSi haldama hakkava firma Lennuliiklusteenindus juht Tanel Rautits ja selgitas, et näiteks ühe sertifikaadi asemel on firmal odavam esitada protokoll lootuses, et lennuamet lepib ka sellega.

«Mida odavamalt saab, seda kasulikum ju neile,» tähendas Rautits. Ta pidas ka vähetõenäoliseks varianti, et sakslased ei saanud Eesti nõuetest aru. «Isegi, kui nad oleksid täitnud Saksa lennuameti reegleid, oleks sellest piisanud, sest minu teada ei ole Eesti lennuamet Saksa lennuametist karmim,» lisas Rautits.

Et esialgu 21. oktoobriks lubatud ILSi ei tohi Tartu lennujaam oodatud ajal kasutama hakata, sai Taimla jutu järgi selgeks umbes kümme päeva tagasi. «Pärast seda on olnud väga palju vaidlusi, õiendamisi, palveid, meilivahetusi,» nentis Taimla ja lisas, et esialgu läks tükk aega, et sakslastele üleüldse selgeks teha, et nad on midagi valesti teinud.  

Lootused kuu lõpul

Saksa firma BAN 2000 on Taimla andmeil lubanud kõik vajalikud paberid korda teha. «Aga mingit kuupäeva ma praegu lubada ei julge, millal see juhtub,» tunnistas Taimla.

Eesti lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristjan Telve ütles, et kui lennuamet on kõik vajalikud dokumendid kätte saanud, on määruse järgi 60 päeva aega, et sertifikaadi taotlus läbi vaadata. «Nii kaua kindlasti ei lähe, aga üleöö ka otsus ei tule,» lausus Telve.

Taimla avaldas siiski lootust, et oktoobri lõpuks on Tartu lennujaama ILS lennuameti sertifikaadi saanud. ILSi kasutamise edasilükkumine tähendab aga Taimla sõnul Tartu lennujaamale vaid üht: «Mõned lennud võivad kahjuks jällegi ära jääda.»

Tagasi üles