Avati Helmi Mäelo mälestuspink

Mälestuspingi avamisele tulid kohale Helmi Mäelo tütar Marja Jaanivald ja vend Kristjan Pett. Foto: Kalev Saar

Peeter Põllu park sai täna pärastlõunal teise nimelise pingi. Lähedaste ringis avati ühel pingil kirjaniku ja ühiskonnategelase Helmi Mäelo mälestussilt.

Nimelise pargipingi avamiseks oli parki kogunenud umbes tosin inimest. Nende seas olid kohal ka Mäelo tütar Marja Jaanivald ning paar nädalat tagasi 100. sünnipäeva tähistanud vend Kristjan Pett.

Mälestussildilt eemaldasid katte Jaanivald ja Mäelo vennatütar Malle Luksepp. Luksepp kõneles, et neid inspireeris mälestussilti paigaldama pargile valitud Peeter Põllu nimi. „Politseiparki ei oleks me seda silti pannud,” lausus ta.

Mainimist väärib asjaolu, et Põld oli direktor koolis, kus Mäelo omandas gümnaasiumihariduse. Mälestuspingi avamisele kogunenud pereliikmed nimetasid seda õpilase ja õpetaja sümboolseks taaskohtumiseks.

Jaanivald kõneles avamisel oma ema elutööst ning lõpetas tsitaadiga tema kirjutatud romaanist „Teras”. Selles jagas direktor Põld oma õpilastele eluteele kaasa sõnu, et olla tuleb nagu teras, mis ei paindu, kui, siis murdub.

Mälestussildi avamisel võttis sõna ka linnapea Urmas Klaas, kes sõnas, et Mäelo polnud mitte ere näide Eesti ajaloost, vaid inimene, kes on ajalugu mõjutanud ja suunanud. Ühtlasi avaldas ta lootust, et uudishimu sildil kirjas oleva nime vastu juhatab inimesi rohkem Mäelo pärandi juurde.

Helmi Mäelo (1898–1978) üks suuri teeneid on emadepäeva tähistamise kombe jõudmine Eestisse. Esimese emadepäeva korraldas ta Soome eeskujul oma kodukandis Udernas 1922. aastal, aasta hiljem hakati seda tähistama juba üle Eesti.

1923. aastal abiellus ta Bernhard Mäeloga. Nende peres kasvas kolm last: kaks poega ja tütar.

Helmi Mäelo oli 1923. aastal loodud Eesti Naiste Karskusühingu Liidu üks kaasasutajaid ja 1940. aastani selle peasekretär. Ta kuulus ajakirja Eesti Naine toimetusse ning tegi ainsa naisena kaasa Tartu volikogu töös.

1944. aastal põgenes ta perega Eestist, kuid jätkas paguluses ühiskondlikult aktiivset elu. Aastatel 1960–1975 oli ta Balti Humanistliku Ühingu sekretär. Lisaks kuulus ta välismaisesse Eesti Kirjanike Liitu, Eesti PEN-klubisse ja Rootsi Kirjanike Liitu. Mäelo oli Eesti Komitee ja Soome Naiste Karskusliidu auliige.

Mäelo on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Esimene nimeline pink Peeter Põllu pargis on pühendatud Lucia Rohtlaanele, korporatsiooni Filiae Patriae nimekale vilistlasele.