Kolmapäeva õhtul langesid mitmel pool Tartumaal taevast vutimunasuurused ja suuremadki raheterad. Viimasel kümmekonnal aastal teist nii suurte rahaterade sadu Eestis pole olnud.
Klimatoloog munasuurustest raheteradest: nii suured terad on kaunis haruldased
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
14. august 2015, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe reporter Raimu Hanson oli enda sõnul just lõpetanud Tartumaal Toolamaal asuvas talus muru niitmise, kui pikne hakkas äkitselt kõvasti kärkima ja vihma kallama.
Ta lisas, et et kohe hakkas taevast sadama ka vutimunasuuruseid raheteri, mõni oli isegi lauatennisepalli mõõtu. Maal oli kaasas ka Hansoni
78-aastane ema Endla, kes varem oma elus nii suuri raheteri näinud ei olnud.
Hanson rääkis, et rahesadu tegi liiga naabertalu hernepõllule ja nii Toolamaal kui ka Võrtsjärve ääres oli teele kukkunud oksi.
Auto katus mõlkis
Rahesadu tõi endaga kaasa ka teist tüüpi kahju.
Saju ajal Saadjärve ääres viibinud Kaido Toobal rääkis, et rahe peksis mõlki ta auto katuse ja kapoti ning esiklaasis on mõrad. Ta lisas, et teisedki autod ei pääsenud kahjudeta.
Klimatoloog Ain Kallis sõnas, et kuigi rahet sajab meil igal suvel, on nii suured terad kaunis haruldased. Enamasti jääb rahetera suurus poole kuni ühe sentimeetri piiresse.
Eestis on rahetera läbimõõdu ametlik rekord seitse sentimeetrit, paaril korral on tera läbimõõt olnud viis sentimeetrit.
Kallis rääkis, et talle teadaolevalt oli 1930. aastatel Saaremaal sadanud ka sellist rahet, kus tera kaalus 300 grammi ning lõi inimestel päid veriseks. Sellest võib järeldada, et Eestis on ka varem olnud suuri rahesadusid.
Kallis avaldas arvamust, et maailmarekordini meie oma raheteradega siiski ilmselt kunagi ei küüni. Maailma suurimad raheterad on tema sõnul korvpallisuurused ning suisa elevante tapnud.
Rahetera suurus sõltub väga paljuski pilvest. Mida suurem on pilv, seda rohkem käib rahetera selles üles-alla. Kui rahetera muutub nii raskeks, et tõusvad õhuvoolud seda enam kõrgemale tõsta ei jõua, langeb see maale.
«Rahe on ohtlik ja palju kahju tekitav ilmastikunähtus, kuid sellega on raske võidelda,» sõnas Kallis.
Levinuim rahega võitlemise viis on kemikaalide pilvesse laskmine.
Klimatoloog lisas, et lennukitega on kemikaale samuti ohtlik puistata, sest äikesepilvede juurde ei ole soovitatav lennata.
Kahjunõudeid koguneb
Autode mõlkimine on klimatoloogi sõnul veel suhteliselt väike kahju. Rahe võib purustada aknaid, laastada põlde ning vigastada inimesi.
Näiteks Ameerika Ühendriikides on rahekahjustus üks suurimaid kindlustusväljamaksete põhjuseid.
Ain Kallis tõi näite ka Hispaaniast, kus sadakond aastat tagasi tuli parlamendiistung pooleli jätta, sest klaaslaest sadasid raheterad läbi.
Eile pärastlõunaks oli ainuüksi If Kindlustusele teada antud 22 autokahjust ja 13 varakahjust. Autokahjustusjuh-tumeist 20 oli Tartumaal, teised Viljandi- ja Jõgevamaal.
Enamasti said kannatada sõidukite katused ja kapotid, kuid oli ka juhtumeid, kus purunes klaas. Kahju hüvitamiseks peab sõidukil olema kaskokindlustus.
Varakahjudest 11 leidsid aset Tartumaal, teised Viljandi- ja Põlvamaal. Enim tekitas rahe vigastusi hoonete katustele, kuid esines ka akende ning kasvuhooneklaaside purunemisi.
If Kindlustuse kommunikatsioonijuhi Rain Porssi hinnangul tuleb kahjuteateid kindlasti juurde, sest osa kliente ei ole veel jõudnud kahjuteadet edastada.
Tema meelest on kindlasti ka neid, kes tekitatud kahju veel avastanud ei ole.