Vaimuhaigus aitab reaalsusest põgeneda

Psühhiaater Kärt Uppin. Foto: Margus Ansu

Skisofreenia on psüühikahäire, mille tõttu inimene hakkab tajuma oma ümbrust ja keskkonda varasemast teistsugusena, ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater Kärt Uppin.

Mis vaimuhaige inimesega juhtub?

Haigus muudab inimese mõtlemist ja käitumist. Skisofreenial on väga palju alateemasid. Äge psühhoos võib tekkida järsku, paari-kolme päeva kuni nädalaga, ja siis on nii arstil kui lähedastel sellest lihtsam aru saada. Aga haigus võib läheneda ka hiilivalt, nii et inimene jõuab sellega kohaneda, ja nii ei pruugi ta arsti juurde väga ruttu jõuda.

Seda, mis ajus sel ajal täpselt toimub, on uuritud aastasadu. Keegi veel väga palju vastata ei oska. Teame, et närviimpulsse juhtivate virgatsainete tasakaal on siis häiritud. Suurel osal haigetel on see seotud dopa­­mii­­nisüsteemi tasakaalu häiretega.

Kuidas te seda ravida oskate?

On hulk ravimeid, mis suudavad dopamiinisüsteemi nii palju mõjutada, et haiguse saab kontrolli alla võtta.

Mis mõte sellel haigusel võiks olla?

Mõneti võib öelda, et psühhoos päästab inimest olukorrast, kus tal on tõepoolest raske. Inimene nagu põgeneks teistesse oludesse... Sugugi mitte kõik ei tunne, nagu oleks haigeolemine raske. Inimene võib tajuda hoopis suurt vabadust ja õnne ning on päris pahane, kui me talt haiguse ära võtame.

Haigus võib mõnikord lähendada peresuhteid. Seepärast püüame aidata kogu perekonda, kasutame pereteraapiat. Haigus on mõnikord just see sümptom, mis annab märku, et perekond on tasakaalust väljas.

See on haigus, mille vastu vaktsiini ei ole?

Jah, vaimuhaigust on põetud alati. Populatsioonis haigestub keskmiselt 1-2 protsenti inimestest.

Kas haigust märkab esimesena haige või kõrvalseisja?

Tavaliselt märkavad kõrvalseisjad seda, et inimene hakkab käituma ebaharilikult. Ta ei suuda enam keskenduda. Ta võib kuulda hääli, mis teda segavad, tajuda, et keegi teda tänaval jälgib, karta, et mingid seadmed on kuhugi üles pandud. Ta võib ootamatult rääkima hakata asjadest, millest ta kunagi varem ei ole midagi teadnud.

Kas sellest haigusest kuidagi lahti ei saa?

Lahti ei saa enam sellest riskist, et haigus võib tagasi tulla. Paljudel juhtudel sümptomid kaovad ja inimene paraneb. See, mis jääb, on võimalus uuesti haigestuda, nii nagu teiste haigustegagi, mis võivad tagasi tulla.
Paljude krooniliste haiguste puhul tuleb ju rohtu võtta eluaeg. See haigus ei tähenda, et inimese elukvaliteet tingimata muutub halvemaks.

Kõige tähtsam on abi küsida?

Jah. Loota, et sümptomid ise kaovad, on vale. Seda ei juhtu. Haigus  süveneb ja ravi võib osutuda aina keerukamaks.

Kuidas inimest veenda, et lähme arsti juurde?

Aga tulebki öelda: me näeme, et sinuga ei ole kõik korras, lähme ja peame nõu.

Skisofreenia on alguses just noorte, 18–25-aastaste inimeste haigus. See algab ajal, mil noored asuvad õppima ja tööle, alustavad oma elu. Kui inimene ei kohane ega sobitu uutesse oludesse, võib haigus välja lüüa.

Kui ohtlik võib haige olla?

Ägeda psühhoosiga inimene võib ohtlik olla eelkõige iseendale. Inimene võib kuulda häält, mis käsib tal kuskilt alla hüpata. Inimene võib sihitult ringi liikudes ära eksida, auto alla jääda.

Jah, inimesele võib ka tunduda, et keegi tahab talle kallale tungida, ning talle võib näida, et ainus võimalus pääseda on ise esimesena rünnata.

Reaalselt ohtlikke haigeid on vaimuhaigete hulgas alla kümnendiku.

Niisiis ütlemisel «hoia hullust eemale» on tõsi taga?

Päris nii see ei ole. Kui haiged saavad ravi, siis nad ei ole kuidagi ohtlikud. Ravilt koju naaseb taas tavaline inimene, kes saab käia tööl või koolis. Niisuguseid inimesi liigub meie ümber iga päev.

Nad on palju tundlikumad, nüansirikkamad ja sügavamad inimesed kui paljud teised meie hulgast.

Nende seas on tõeliselt andekaid inimesi.

Kas on olemas mingeid kindlaid asjaolusid, mis võivad vaimuhaiguse välja meelitada?

Geneetika natuke mängib rolli. Inimesed haigestuvad olukorras, kus nende psühhoemotsionaalne stress on suur, ning enamasti ajal, mil elu on väga keeruline. Haigestuvad haavatavad ja emotsionaalselt tundlikud inimesed.

Kui inimesel on vastav geen, siis võib vallandavaks faktoriks olla ka kanepitõmbamine. Kanep võtab sellelt geenilt n-ö kaitse pealt.

Siiski on vist targem oma vaimuhaigusest vaikida?

Mulle tundub ka, et ühiskond ei ole meil veel valmis aktsepteerima enda kõrval psüühikahäiret põdevat inimest. See suhtumine on küll paremaks läinud...

Aga see haigus on nagu iga teine. Näiteks kõrgvererõhutõbi ei tee ju kedagi halvemaks, ka psüühikahäire ei tee kedagi halvemaks.