Lapsed rüüstasid Raadil kümneid hauaplatse

Noortekamp lõhkus Raadi kalmistul kümneid haualaternaid ja paiskas ümber hauaplaate. Foto: Kristjan Teedema

Silmad veele kiskumas, tuli Raadi kümnetel kalmudel lõhutud laternatest ja lilledest rääkima vanaproua, kelle pere hauaplatsil pühapäeval süüdatud küünla oli keegi õige pea koos laternaga ümber löönud.

«Pühapäeval käisin, panin küünlad põlema, järgmine päev läksin, kõik oli lõhutud,» rääkis Vaike Karusoo oma mehe ja poja haual nähtust. Talle jäi silma, et lõhutud oli kahel pool Raadi kalmistu peateed, laternad olid pea igal teeäärsel hauaplatsil ära lõhutud. Lõhutud oli ka lilli ja vaase, ümber tõugatud hauatahvleid.

Eile süütas Karusoo küünla juba uues laternas, aga muretses, milline ehmatus ootab ees neid, kes just nädalavahetusel olid lähedaste kalmud korda teinud ja tõenäoliselt õhtuhämaruses käinud laamendamisest veel midagi ei tea. Rikutud haudu võib tema loendamise järgi olla vahest poolsadagi.

Lõhkujad teada

Tartu kalmistute ülem Aime Pärna arvas, et hauarahu rikkujateks olid ilmselt poisikesed. Ja nagu politseist selgus, oli tal üksjagu õigus.

Lõhkujad tabati otse teolt. Üks laamendamist näinud kodanik andis asjast politseile teada ja tal õnnestus ühel lõhkujast poisil kratist kinni saada. Kohale saabunud politseipatrull loendas 27 lõhutud laternat, lisaks märkas laiali pillutud lilli ja küünlaid ning ümber tõugatud prügikaste.

Eile pärastlõunaks jõudsid materjalid Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanema Marina Paddari lauale, kes ütles, et asjasse on segatud kaks noormeest ja kaks tütarlast vanuses 11–14 aastat.

Lõhkujaid ootab alaealiste komisjon, üks asjaosalistest on 14 täis, tema puhul on võimalik väärteomenetlus, mille tulemuseks võib olla maksimaalselt 18 000 krooni trahvi. Paddar ütles, et nii suurt summat lastele tavaliselt ei mõisteta, küll aga tuleb lõhkujail ja nende peredel arvestada kahjude hüvitamise kohustusega. Haualaternate hinnad olid eile Bauhofi poes 300–600 krooni.

Paddar täpsustas, et lõhkujad ei olnud Tartu kuulsad vargapoisid, vaid eesti nimedega. Kolm neist on aga varguste, alkoholitarvitamise ja kodust jalgalaskmise pärast politsei silma alla sattunud varemgi.

Mis lapsi lõhkuma ajas, kas veel midagi peale igavuse, Paddar vastata ei tea. Ta ei ole saanud nendega veel rääkida ja ka patrulli ettekanne ei olnud veel tema kätte jõudnud.

Pika rahu lõpp

Säärast vandaalitsemist ei ole Tartu surnuaedadel olnud Paddari ja Pärna teatel aastaid. Kahjukannatajatel tuleks nende õpetussõnade kohaselt igaühel eraldi politseile avaldus teha.

Oma suguseltsi haual lehti riisunud Harry Käis ütles, et tema ei mäleta, et kellelgi oleks esimesel iseseisvusajal olnud jultumust surnuaedu rüüstata, vene ajalgi juhtus seda harva, kuid nüüd on häbituid palju.
«No siin ei ole ju mingit valvet, aga kes see valvata jõuabki,» ütles ta.

Ka Tartu kalmistute ülem Aime Pärna tõdes, et kalmistuvalvest poleks palju tolku: «Mida see vaht teeb, kui tema on ühes kalmistu otsas, lõhutakse aga teises otsas.»