Tartu Ülikooli kuratoorium tahab nõukogule rohkem võimu

Tartu ülikooli peahoone. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli juhtimist muutev seaduseelnõu peaks juba jaanuaris seaduseks saama, kuid ülikooli kuratoorium leiab, et see on poolik.

Kuratooriumi esimehe Jüri Raidla sõnul on ülikooli juhtimist vaja muuta, et ülikool oleks senisest enam ühiskonnaga seotud.

Kuratoorium pooldab juhtimissüsteemi, kus praegust kuratooriumi asendama hakkav nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu. Samas aga näeb Raidla, et tulevasele nõukogule ei ole praeguse seaduseelnõu järgi antud piisavalt vahendeid ja tegutsemisvabadust.

Näiteks rektori valimise osas heidab kuratoorium praegusele seaduseelnõule ette nõukogu vähest voli. Praeguse plaani järgi jääb rektori valimine ligi 270-liikmelise valijakogu pädevusse.

Kuratoorium näeb, et rektori võiks valida nõukogu. Kas rektori valimise usaldamine 11-liikmelisele nõukogule võib anda liiga palju võimu väikese rühma kätte? «Usun, et mitte, sest senatile tuleb anda nõukogu suhtes tasakaalustav roll erinevate vetoõiguste kaudu,» ütles Raidla.

Kuratooriumi ettepanekus on kirjas, et rektorikandidaadi poolt peaks hääletama vähemalt kaheksa nõukogu liiget ning senatile jääks seejärel absoluutne vetoõigus, mis tähendab, et senati veto puhul algab rektori valimine otsast peale.  

Raidla leiab, et seaduseelnõu ümberkirjutamine ei tohiks olla enam kui ühe päeva töö. Raidla lisas, et eelnõu saaks juba käesoleva aasta jooksul ümber teha.

Haridus- ja teadusministeeriumi vastus oli eile, et ministeerium on ülikooliga kokku leppinud, et põhimõttelisi muudatusi seaduseelnõusse siiski enam ei lisandu.

Ülikooli kuratoorium
• Seaduseelnõu järgi asendab praeguse 15-liikmelise kuratooriumi 11-liikmeline nõukogu, mille viis liiget nimetab ülikooli senat, ühe teaduste akadeemia ja viis liiget haridus- ja teadusministeerium.